Ettevõtte kolm kõige olulisemat finantsspetsialisti

Selles artiklis räägime kolmest erinevast finantsspetsialistist – raamatupidajast, kontrollerist ja finantsjuhist. Seletame lahti, mis on igaühe täpsem vastutusala ja mida see päriselt tähendab.

Kes on raamatupidaja?

Raamatupidaja tegevus on suunatud minevikku, hoolitseb selle eest, et kõik oleks kajastatud vastavalt seadustele. Tema ülesanne esitada kõik riiklikud aruanded vastavalt kehtivatele reeglitele. Lisaks võib raamatupidaja liigitada andmeid täiendavalt vastavalt ettevõtte vajadustele ja kajastada andmeid ka kuude lõikes täpselt jaotatuna (ametlikuks raamatupidamise perioodiks on aasta).  Kui sinu ettevõttes veel raamatupidajat ei ole, siis loe raamatupidamisteenuse kohta siit.

Kes on kontroller?

Kontrolleri ülesanne on koostada juhtkonnale/finantsjuhile aruandeid. Näiteks koostab ta eelarveid, igakuiseid juhtimisaruandeid, arvestab mõõdikuid ning muudab aruannetes kajastatud andmed loetavaks. Kontroller annab ka raamatupidajale sisendi, kui detailseid andmeid ta vajab.

Kes on finantsjuht?

Finantsjuht annab kontrollerile sisendit, millist infot ta vajab ning teeb selle info alusel vajalikke otsuseid.

Kui finantsjuhti ettevõttes ei ole, vastutab tema teemade eest juhatus, tavaliselt koostöös raamatupidajaga.

Finantsjuht vastutab kolme suure teema eest:

1. Finantseerimine – et ettevõttel oleks piisavalt raha oma kohustuste täitmiseks. Ta vastutab eelarvete eest, laenukohustuste täitmise ja vajadusel ka investorite leidmise eest.
2. Investeeringud – põhivara ostmise otsused, laenude tagasimaksmise planeerimine ja dividendide maksmise planeerimine on finantsjuhi vastutada. Samuti peab ta otsustama, kas on võimalik inimesi juurde palgata ja kui palju on võimalik turundusse investeerida. 
3. Igapäevased teemad – käibekapitaliga seonduvad teemad, ettevõtte aruandluse eest vastutamine ja kogu finantsvaldkonna juhtimine.

Finantseerimise juures on väga oluline, et ettevõttel oleks õige omakapitali ja laenude suhe. Pangalaen on oluliselt odavam, kui omakapital, aga pangalaenu saamiseks peab ettevõte olema juba kasumlik ja tootma positiivset rahavoogu.

Laenudena võib kasutada arvelduskrediiti või pikaajalisi investeerimislaene, põhivara saab soetada liisingu abil ja vajadusel saab faktoorida müügiarveid. 

Omakapitali investorite kaasamise juures on olulisteks teemadeks osanike lepingud ja konverteeritavad laenud.

Igapäevase rahavoo juhtimise juures on väga oluline osa käibekapitali juhtimine, näiteks laovarude suuruse arvutamine ja jälgimine, hankijatelt maksetähtaegade kauplemine. Vähem oluline pole ka krediidipoliitika ehk klientide taustakontroll, krediidilimiidid, lepingud ja võlgade sissenõudmine. Kui selle teemaga rangelt ei tegele, sööb käibekapital kogu teenitud raha ära – kliendid maksavad hilja või jätavad maksmata, laovarud kuhjuvad ja krediitoritele makstakse liiga kiiresti. 

Kui soovid teemasse süveneda, siis loe pikemalt siit.