Tulemuslikkus – mis see on ja kuidas juhtida?
Kas oled mõelnud, kuidas saavutada ettevõttele seatud eesmärke ja kuidas teenida suuremat kasumit?
Siit saad lugeda, mis on üldse tulemuslikkus, miks selle juhtimine sinu ettevõttele oluline on ning kuidas üldse tulemuslikkust juhtida.
Mis on tulemuslikkus?
Tulemuslikkus on püstitatud eesmärkide saavutamine.
Finantsjuhil on selles osas oluline roll, sest eesmärgid tõlgitakse numbriteks ja numbrite abil jälgitakse, kas eesmärkide saavutamisega ollakse graafikus. Kui ettevõte on väiksem, on ettevõtjale selles osas abiks tema nutikas raamatupidaja.
Finantsjuht (või raamatupidaja) teeb selleks järgmisi tegevusi:
- eesmärkide seadmine – planeerimine, prognoosid ja eelarved, nii tavapärastele finantsnumbritele kui ka mõõdikutele,
- töö efektiivsem korraldamine – täpsem kuluarvestus, toodete teenuste kasumlikkuse arvestamine, otsekulude ja üldkulude analüüs,
- tegevusmõõdikute kasutamine – mõõdikute valik, arvestamine, analüüs,
- töö mõõtmine ja töötajate motiveerimine – töötajate tulemuslikkuse mõõtmine, tulemustasude rakendamine,
- aruandlus – erinevad kombinatsioonid, sh kujundamise loogika.
Miks tulemuslikkuse juhtimine üldse oluline on?
Mõni aasta tagasi oli Äripäevas üks kasumlikkuse kahanemise teemal kurtmise artikkel. Kommentaarides üks kirjutas – inimesed, tulge mõistusele, puhaskasumi marginaal 5% on Euroopas lihtsa tegevusalaga ettevõtte tavaline kasumitase. Teine vastas – kamoon, alla 20% kasumimääraga ei ole mõtet ju äri tehagi!
Eesti ettevõtete kasumid on viimaste aastatega tublisti kukkunud, üks oluline põhjus on mõistagi palgakulude tõus.
Kui sa tegeled lihtsa jaemüügi või tavapäraste teenuste osutamisega, siis sinu äri reaalne tulevik ongi paraku 3-5% kasumimarginaali. Jah, see tundub madal – aga arvuta ka seda, kui palju sa reaalselt kapitali sisse oled pannud? Milline on sinu omakapitali tootlikkus? Ei ole korrektne puhaskasumi marginaali võrrelda võlakirja tootlikkusega.
Võrreldes madalama palgatasemega riikidega ja Eesti 25a taguse ajaga oleme siiski päris kaugele jõudnud.
Egiptuse pisikeses kommipoes oli neli müüjat. Üks võttis tellimuse, teine pakkis kommid, kolmas võttis raha ja neljas andis kliendile kauba. Eestis teeb sarnase töö üks müüja (kui selline väike kommipood veel kuskil alles peaks olema). Egiptuse keskmine netokuupalk on suurusjärgus 150 eurot, Eestis 1100.
Tänapäeval ostetakse Eestis (vähemalt Tallinnas) järjest enam toidukaupu, sh komme, hoopiski internetipoest. Või supermarketist, aga kassiiri asemel on automaatkassa. Amazon testib USAs juba täisautomaatset kauplust, kus üldse müüjaid ei ole.
Jaapanis on toidukohti, kus tellimus esitatakse laual paiknevast ekraanilt ja toit tuuakse kohale robotikeste või lintide abiga. Eestis on kontoritöös levimas juba tarkvararobotid ja hiljuti testiti Tallinnas juhita liinibusse.
Osades valdkondades ongi juba mõistlik keskenduda automatiseerimisele, aga tihtilugu pole see veel otstarbekas. Seniks pead sa oma olemasolevate töötajate töö efektiivsust tõstma – et sa oleksid võimeline nende palka tõstma ja ettevõtet elus hoidma. Ja see on sinu kui ettevõtte omaniku vastutus.
Kuidas tulemuslikkust juhtida?
1) Pikaajaliste eesmärkide seadmine ja strateegiliste otsuste tegemine
Ettevõtte juhtkond seab pikaajalise eesmärgi, näiteks omakapitali tootlikkus peab tõusma kümne aastaga 10% -> 30%.
Selle saavutamiseks koostatakse pikaajaline strateegiline plaan, mis sisaldab seatud eesmärgi saavutamiseks valitud strateegiaid, põhimõttelisi olulisi otsuseid:
- tootestrateegiad – toote muutmine, uute toodete arendamine või mingitest toodetest loobumine
- turundusstrateegiad – uuele turule sisenemine või vanast loobumine, jaotuskanalite muutmine, hinnakujundus, reklaamikanalite valik jne.
- tootmisstrateegiad – tehase ehitamine, alltöövõtu kasutamine, materjalide valik jne
- R&D strateegiad – litsentside ostmine, koostöö ülikooliga
- finantsstrateegiad – finantseerimisviisi valik, võla/omakapitali struktuur, kas põhivara osta või rentida jne.
- personalistrateegia – organisatsioonistruktuur, värbamisviisid, palgatasemed, juhtimisstiil jne.
Väikesel ettevõttel on eesmärgid ja strateegiad lihtsamad, suuremal keerulisemad. Aga igal ettevõttel peaksid oma eesmärgid ja nende saavutamise plaan ikka olemas olema.
Pikaajaline strateegiline plaan sisaldab finantsnumbreid vaid väga üldisel tasemel – aasta müüginumbrid, kasuminumbrid, millised on vajalikud investeeringud jne.
2) Järgmise aasta tegevusplaani ja eelarve koostamine
Pikaajalise plaani elluviimiseks koostatakse järgmiseks aastaks konkreetne tegevusplaan. Tegevusplaan sisaldab eesmärke ja kokkulepitud tegevusi juhtidele ja töötajatele, mida nemad konkreetselt peaksid tegema, et aidata ettevõttel üldisi eesmärke saavutada.
Aastaplaan sisaldab ka tegevustega seotud detailseid finantseelarveid.
Kõige kaasaegsemas versioonis koostatakse täpne tegevuskava järgmiseks kvartaliks ja üldisem järgnevateks kvartaliteks. Ka eelarve koostatakse kaasaegses versioonis kuus kvartalit ette ning seda uuendatakse igal kvartalil. Lähemad kvartalid täpsemalt, kaugemad üldisemalt.
Lisaks prognoositud finantsnumbritele peaks siinkohal valima ka enda eesmärkide jaoks vajalikud tegevusmõõdikud ja asuma neid mõõtma.
Samuti peaks hindama, kas on vaja raamatupidamine kõrgemale tasemele viia – kas on vaja kuluarvestust hakata rakendama, tulusid-kulusid täpsemalt periodiseerima ja jagama, automatiseerimist rakendada, et andmed kiiremini ja täpsemalt liiguksid.
3) Plaanitud muutuste elluviimine ja tegevuste teostamine
Kui plaan jääb paberile, siis ei ole sellest mingit kasu.
Kõik plaanid näevad tavaliselt ette mingite muutuste tegemist. Kui midagi ei muudeta, siis läheb edasi täpselt nii nagu siiani ja eesmärgid jäävad saavutamata. Seega kokkulepitud tegevused ja muutused tuleb ellu viia. See on kahtlemata kõige olulisem osa 😊
4) Igakuine aruandlus ja analüüs
Võrdleme igakuiselt tegelikke tulemusi eelarvega, nii finantsnumbreid kui ka tegevusmõõdikuid. Kas liigume soovitud suunas?
Eesmärkidele lähemale liikumiseks tuleb reaalselt tegeleda ka tegelike tulemuste ja eelarve vaheliste erinevustega.
Juhtkonnal on kolm võimalust erinevustele reageerimiseks:
- viia ellu korrigeeriv tegevus, kui midagi läks valesti, siis saab tuvastada põhjuse ja põhjusega tegeleda,
- mitte midagi teha, näiteks kui tulemused olid loodetust paremad või loodetust kehvemate tulemuste põhjus tõenäoliselt tulevikus ei kordu,
- võib muuta plaani või eesmärki, kui tegelikud tulemused on planeeritust oluliselt erinevad ja reaalset olukorda muuta ei saa.
Kokkuvõtteks
Eesmärgi saavutamiseks tuleb seada eesmärk, luua tegevuskava selle saavutamiseks, viia kokkulepitud tegevused ellu ja igakuiselt rangelt jälgida, kas liigutakse soovitud suunas.
Nii saab oma eesmärgid saavutatud, olgu selleks siis käibe kasvatamine, kasumi suurendamine, rahavoogude parendamine või süsteemide loomine.
Tutvu ka meie varasemate artiklitega, kuidas aruandlus toetab järgnevate eesmärkide saavutamist:
Me saame sind aidata nii eesmärkide seadmisel, eelarvete koostamisel kui ka aruandluse koostamisel ja analüüsil. Mõistagi ka raamatupidamise kaasajastamisel ja kuluarvestuse korraldamisel.
Leave a Reply
Want to join the discussion?Feel free to contribute!