Kassa- ja tekkepõhine raamatupidamine

On olemas kaks erinevat raamatupidamise meetodit – kassapõhine ja tekkepõhine. Siin artiklis räägime, mida need endas sisaldavad ja millal tohib ning saab kasutada kassapõhist raamatupidamist, millal aga tekkepõhist meetodit.

Kassapõhine raamatupidamine

Kassapõhine on kõige lihtsam raamatupidamise viis. Oluline on vaid raha liikumine. Tulu kajastatakse, kui raha laekub ja kulu, kui raha makstakse. Eestis on kassapõhise raamatupidamine lubatud ainult FIEdel, nad esitavad ka oma iga-aastase tuludeklaratsiooni kassapõhise arvestuse alusel. 

Kassapõhine raamatupidamine on igale inimesele arusaadav, kuid osa infot läheb kaduma, näiteks laekumata müügiarvete ja maksmata ostuarvete kohta. Kui võlgnevusi kuskil eraldi kirjas ei ole, võivad need hoopiski ununeda.

Tekkepõhine raamatupidamine

Tekkepõhine raamatupidamine on märksa informatiivsem, aga raskemini mõistetav raamatupidamise viis. Tulud ja kulud kajastatakse nende tekkimise ajal, kusjuures tulu ja kulu tekkimiseks loetakse kauba omandiõiguse üleminemise hetke (arvestades ka tarnetingimusi) või teenuse osutamist. 

Eraldi kajastatakse ostud ja ostude eest tasumised, müügid ja müükide eest laekumised, sest tekkepõhist loogikat arvestades võib nende tehingute kajastamise aeg olla erinev.

Tekkepõhist raamatupidamist on kohustuslik kasutada kõigil ettevõtjatel, välja arvatud FIEdel. 

Raamatupidamisarvestuse ametlikuks perioodiks on majandusaasta, kuid eelmise kuu kulutused kajastatakse raamatupidamises tarbimise/kulutuse hetke kuupäevaga, mitte arve tasumise kuupäevaga.

Näide, kuidas tekke- ja kassapõhine raamatupidamine erinevad

Tekkepõhises raamatupidamises on oluline kulutuse tegemise hetk, kassapõhises raamatupidamises aga kulutuse eest maksmise hetk. Kui ettevõte tellib digiturundust, aga arve esitatakse reaalsete klikkide ning vaatamiste arvu põhjal, siis see arve esitatakse tagantjärgi. 

Tekkepõhise raamatupidamise puhul makstakse veebruaris jaanuarikuu digiturunduse arve, kuid kuluna kajastatakse see jaanuaris, sest teenust reaalselt tarbiti jaanuaris.

Kassapõhises raamatupidamises aga kantakse jaanuari turundusarve veebruarikuu kuluks, sest reaalne arve tasumine leidis aset alles veebruaris. Lisaks FIEdele kasutavad kassapõhist arvestust ka eraisikud, sest kui maksta jaanuari telefoniarve, ei mõelda sellele, et see on reaalselt eelmisel kuul tarbitud teenus, vaid arve, mida on vaja ära maksta, et ka edaspidi helistada saaks.