Kuidas kajastada tulu teenuse osutamisel

Enamasti on teenuste tulu kajastamine suhteliselt lihtne, oluline on jälgida tekkepõhisuse printsiipi ja püüda hoida omavahel seotud tulud-kulud samas kuus. Keerulisemaks läheb tulu kajastamine teenuse osutamisel siis, kui teenuse osutamise periood on pikem kui üks kuu. Sellisel juhul kasutatakse tulu kajastamiseks valmidusastme meetodit.

Valmidusastme meetod

Teenuste müügist saadavat tulu kajastatakse aruandekuupäeval teenuse valmidusastmest lähtuvalt, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (st tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida.

Tehingu lõpptulemust on võimalik usaldusväärselt prognoosida, kui:

1. tulu suurust saab usaldusväärselt mõõta, st olemas on

• • leping või muu kokkulepe, mis sätestab teenuse osutaja ja tellija omavahelised õigused ja kohustused, tasu teenuse osutamise eest ning arveldamise aja ja viisi
  • korralik raamatupidamisarvestus, mis võimaldab pidada usaldusväärset arvestust teenuse osutamisega seotud tulude ja kulude üle erinevate projektide kaupa

2. tehingust saadav majanduslik kasu (nt tulu laekumine) on tõenäoline

3. tehingu valmidusastet aruandekuupäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta

4. tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid saab usaldusväärselt hinnata.

Valmidusastme meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud.

Erandid:

1. Teenuse osutamise lühike aeg

Juhul kui teenust osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist.

2. Projekti kasumlikkus on ebaselge

Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, siis kajastatakse tulu ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses, eeldusel, et tõenäoliselt suudab teenuse osutaja katta vähemalt teenusega seotud kulud. Juhul kui teenusega seotud kulude tagasi teenimine ei ole tõenäoline, siis tulu ei kajastata.

Näiteks teenuse osutamise algstaadiumis võib esineda olukordi, kus projekti kasumlikkust on keeruline usaldusväärselt hinnata. Seetõttu kajastatakse kuni usaldusväärsete prognooside tekkimiseni tulu ainult tehtud kulude ulatuses ning kasumit ei kajastata. Kui esineb tõenäosus, et teenuse osutamisest saadavad tulud ei kata tehtavaid kulusid, kajastatakse oodatav kahjum kohe.

3. Tõenäoliselt teenitakse kahjumit

Kui on risk, et teenuse osutamisega kaasnevad kogukulud ületavad teenuse osutamisest saadava tulu, siis kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses kohe (kohe tähendab siin majandusaasta lõppu, mitte majandusaasta sisest aega).

Oodatav kahjum kajastatakse kohe ja täies ulatuses sõltumata sellest, kas töödega on alustatud, milline on osutatava teenuse valmidusaste ja sellest, kas ülejäänud teenuse osutamise lepingutest on oodata kasumit.

Millise osa eeldatavast tulust saab arvele võtta?

Osutatava teenuse valmidusastet saab määrata kolmel viisil:

1. teenuse osutamisega seotud tegelike kulude suhe planeeritud kogukuludesse

2. tehtud tööde ülevaatus

3. aruandekuupäevaks osutatud teenuse kvantitatiivne osa kogu osutatavast teenusest (nt mitu meetrit teed on ehitatud lepingus ettenähtud kogu tee pikkusest).

Kui on olemas objektiivne alus tulude jaotamiseks nagu ülevaatus / kliendi aktsept või kvantitatiivne mõõtmistulemus, siis tasub lähtuda sellest. Kui objektiivset alust ei ole, siis võib valmidusastme määramise aluseks võtta tehtud kulude osakaalu. Näiteks kui pooled prognoositud kuludest on tehtud, siis saab arvestuslikult arvele võtta ka poole tuludest.

Valmidusastme meetodit rakendatakse kumulatiivselt iga aruandeperioodi kohta, arvestades aruandekuupäeval kehtivaid hinnanguid lepingu tulude ja kulude kohta.

Hinnangute muutuseid kajastatakse aruandeperioodi tulu või kuluna, mitte tagasiulatuvalt. Kui tuluna kajastatud summa laekumine muutub ebatõenäoliseks, kajastatakse nõude allahindlus kasumiaruandes kuluna, mitte müügitulu korrigeerimisena.

Juhul kui teenuse osutaja on aruandekuupäevaks väljastanud tellijale arveid suuremas või väiksemas summas, kui valmidusastme meetodil arvestatud tulu, siis kajastatakse vahet kohustise või nõudena.

Kuidas arvestada kogu projekti tulu?

Teenuse osutamise lepingust saadav tulu hõlmab:

1. algselt lepingus kindlaks määratud tasu

2. lepingu hilisemaid muutuseid.

Teenuse osutamise lepingu tulu mõjutavad sageli tulevikus aset leidvad sündmused, mistõttu tuleb lepingu prognoositavat tulu igal aruandekuupäeval uuesti hinnata.

Lepingu tulu muutuste põhjused võivad olla näiteks muutused lepingu mahus, lisatasud või trahvid lepingu varajase või hilise täitmise eest jms.

Kuidas arvestada teenuse osutamise kulusid?

Teenuse osutamisega seotud lepingu kulud jagunevad kolmeks:

1. lepingu täitmisega otseselt seotud kulud, näiteks ehituslepingu puhul:

• • otsene tööjõukulu
  • otsene materjalikulu
  • teenuse osutamiseks kaasatud põhivara amortisatsioon
  • seadmete ja materjali transpordikulu
  • teenuse osutamiseks renditud seadmete kulu
  • projekteerimise ning tehnilise nõustamise kulu
  • eeldatav garantiikulu
  • kolmanda osapoole nõue.

Lepingu täitmisega seotud otsesed kulud, mis on tehtud lepingu sõlmimise nimel, kaasatakse lepingu kuludesse siis, kui neid on võimalik identifitseerida ja usaldusväärselt hinnata.

2. lepingu täitmisega seotud üldkulud on näiteks:

• • kindlustuskulu
  • projekteerimise ja tehnilise nõustamise kulu, mis ei ole otseselt seotud konkreetse teenuse osutamisega.

Teenuse osutamise lepinguga seotud üldkulud kaasatakse lepingu kulude arvestusse alates lepingu sõlmimisest kuni tööde valmimiseni.

3. muud kulud, mille kompenseerimise kohustus on lepingu kohaselt tellijal.

Lepingu kulusid ei vähendata tulude võrra, mida saadakse näiteks materjali jääkide või seadmete müügist pärast teenuse osutamist.

Loetletud kulud jaotatakse osutatavatele teenustele süsteemsetel ning ratsionaalsetel alustel, lähtudes normaalsest tegevusmahust.

Teenuse osutamise kulud ei ole kulud, mis ei kuulu teenuse osutamisega seotud otseste kulude ega üldkulude hulka, kui nende kompenseerimist ei ole lepingus ette nähtud.

Sellised kulud on näiteks:

• üldhalduskulu
• turundus- ja müügikulu
• uurimis- ja arenguväljaminekud
• sellise põhivara amortisatsioon, mida ei kasutata teenuse osutamiseks.

Kui lepingu sõlmimise nimel tehtud otsesed kulud kajastati perioodi kuludes ning leping sõlmitakse järgmisel perioodil, siis neid kulusid lepingu kuludesse tagasiulatuvalt ei kaasata.

Teenuse osutajal võib teenuslepingu täitmise käigus tekkida väljaminekuid, mida kajastatakse kuluna järgmistel perioodidel (nt soetatud, kuid veel kasutamata materjalid või avansid alltöövõtjale). Selliseid väljaminekuid kajastatakse esialgu varana selleks sobival bilansikirjel ega kaasata lepingu kulude arvestusse.

Kui sa tegeled lisaks teenuse osutamisele ka kaupade müügiga, siis loe, kuidas kajastada tulu kaupade müümisel.

Kui sul on täiendavaid küsimusi teemal, kuidas toimub tulu kajastamine teenuse osutamisel või tahaksid rohkem teada valmidusastme meetodi rakendamisest, siis võta meiega ühendust.