Filiaali raamatupidamine Eestis: arvestus, aruanded ja maksud
Uuendatud 6. novembril 2026.
Esmakordselt avaldatud 13. mail 2021.
Välismaa äriühingu Eesti filiaal ei ole eraldi juriidiline isik, kuid selle kohta tuleb pidada eraldi raamatupidamist. Peakontori arvestus ei asenda automaatselt Eestis vajalikke aruandeid ega maksuarvestust. Koostöö alguses tuleb selgitada, milline tegevus Eestis toimub, millised registreeringud on vajalikud ja kes annab aruandluseks andmed.
See juhend käsitleb välismaa äriühingu tegevust Eestis. Eesti ettevõtte välisfiliaali puhul tuleb kontrollida vastava asukohariigi nõudeid.
Filiaal, püsiv tegevuskoht ja käibemaksukohustus on eri küsimused
Äriseadustiku § 384 järgi võib välismaa äriühing kanda äriregistrisse filiaali; kohustuste eest vastutab välismaa äriühing ise. Filiaali kandmine äriregistrisse ja tulumaksuseaduse mõttes püsiva tegevuskoha tekkimine vajavad eraldi hindamist. Püsiv tegevuskoht võib tekkida ka registreeritud filiaalita.
Samuti ei anna filiaali registrikood automaatselt Eesti käibemaksunumbrit. Käibemaksukohustus sõltub tegevusest ja tehingutest. Ära tee kõiki registreerimisotsuseid ainult selle põhjal, kas ettevõttel on Eestis töötaja või müügiarve. Püsiva tegevuskoha mõistet ning maksulepingute rolli selgitab MTA juhend.
Mida tähendab eraldi raamatupidamine?
Arvestusest peab olema eristatav Eesti tegevuse tulemus ja finantsseis: tulud, kulud, varad, kohustised ning peakontoriga seotud rahaliikumised. Samuti peab olema kontrollitav, mille alusel on Eesti tegevusele omistatud ühiseid kulusid.
Eraldi arvestus ei tähenda tingimata eraldi tarkvara ostmist. Sobiv lahendus peab võimaldama nõutud andmeid ja dokumente usaldusväärselt eristada ning aruandeid koostada. Lepi peakontoriga kokku kontode vastavus, valuutade käsitlus, kuu sulgemise aeg ja andmete parandamise kord.
Raamatupidamise seaduse § 44 eristab filiaale, kellel tuleb koostada enda majandusaasta aruanne, ja neid, kellel sellist kohustust pole. Seetõttu ei ole kõigile filiaalidele õige öelda, et kehtivad ainult seaduse §-d 1–12. Kontrolli sobivat korda raamatupidamise seadusest.
Kaks aastaaruannet, erinev adressaat
| Aruanne | Sisu ja saaja | Üldine tähtaeg |
|---|---|---|
| Välismaa äriühingu aruanne | Peakontori kinnitatud majandusaasta aruanne äriregistrile ühes EL-i ametlikus keeles, kui esitamise erand ei kohaldu. | Üks kuu aruande kinnitamisest või seitse kuud majandusaasta lõpust. |
| Eesti püsiva tegevuskoha aruanne | MTA-le allkirjastatud aruanne: tuvastusandmed, tegevusaruanne, bilanss, kasumiaruanne ja esindusõigusliku isiku kinnitus. | Kuus kuud majandusaasta lõpust. |
Äriregistrile esitamise kohustus sõltub ka välismaa äriühingu asukohariigist ja avalikustamisnõuetest. Euroopa Majanduspiirkonna äriühingu aruannet ei pea eraldi esitama, kui see on kättesaadav EL-i äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu.
Kui välismaa äriühing ei pea oma aruannet avalikustama, võib olla vaja koostada ja esitada hoopis filiaali enda aruanne. Sellel on omakorda Euroopa Majanduspiirkonna äriühingu erand. Täpsed tingimused on äriseadustiku §-s 388. Äriregistri esitamise erand ei vabasta automaatselt püsiva tegevuskoha MTA aruandest.
Näiteks 31. detsembril lõppeva majandusaastaga Eesti püsiva tegevuskoha MTA aruande üldine tähtaeg on järgmise aasta 30. juuni. MTA aruanne ei piirdu pelgalt bilansi ja kasumiaruande saatmisega.
Peakontori kulud ja raha liikumine vajavad selgitust
Peakontori ja Eesti tegevuse vahelised summad ei ole kõik ühetaolised. Erista tegevuse rahastamine, kulude jaotamine, vara liikumine ning püsivast tegevuskohast väljaviidav kasum. Maksustamisel ei otsusta ainult raha kandmine Eesti või välismaa pangakontole; tähtis on ka vahendite tegelik kasutus ja kättesaadavus.
Ühiste juhtimis- ja halduskulude jaotuse alus peab olema põhjendatud. Kõigile peakontori summadele ei saa automaatselt lisada üht kasumimarginaali. Säilita kokkulepped, lähteandmed ja selgitused, et Eesti tegevusele omistatud kulud oleksid kontrollitavad.
Väljamõeldud teenusfiliaali kuutulu on 18 000 eurot, kohalikud kulud 11 000 eurot ja põhjendatult omistatud peakontori halduskulud 2000 eurot. Lihtsustatud tulemus on 18 000 − 11 000 − 2000 = 5000 eurot. See arv üksi ei määra, kas ja millal toimub maksustatav kasumi väljaviimine. Näites muid tulusid-kulusid ega makse ei arvestata.
Käibemaks ja töötajate maksud kontrolli eraldi
Sama juriidilise isiku peakontori ja filiaali vahelisi toiminguid ei saa alati käsitleda kahe sõltumatu äriühingu tavapäraste müügiarvetena. Samas pole õige lubada, et need on igas olukorras käibemaksuta: käibemaksugruppi kuulumine võib käsitlust muuta. Erandit selgitab MTA käibemaksugrupi juhend.
Töötajate puhul tuleb kindlaks teha töötamise registreerimine, töö tegemise riik ja kohaldatav sotsiaalkindlustus. Välisriigist makstav palk ei tähenda automaatselt Eesti maksukohustuse puudumist. Nõutavad deklaratsioonid ja tähtajad sõltuvad konkreetsetest maksustatavatest tehingutest.
Mida raamatupidamispartneriga kokku leppida?
- Kes hindab registreerimiste, püsiva tegevuskoha ja maksulepingu küsimused?
- Kes saadab peakontori lepingud, rahaliikumiste selgitused ja kulude jaotuse alused?
- Kuidas Eesti arvestus ja peakontori aruandlus omavahel kokku viiakse?
- Kes koostab ja kes esitab äriregistri aruande, MTA aruande ning maksudeklaratsioonid?
- Millal kuuandmed ja aastaaruande sisend valmivad ning kes parandused kinnitab?
Tööjaotust aitab läbi mõelda raamatupidamisteenuse sisu juhend. RobbyBobby teeb vajadusel korrektse ja detailse raamatupidamise ning selle peale sobiva aruandluse. Eesti tegevuse arvestuse arutamiseks võta meiega ühendust.