Mitterahaline sissemakse

Osakapitali võib sisse maksta (või suurendada) nii rahas kui ka muu varaga (mitterahaline sissemakse). Kui rahaga tehtav sissemakse on ettevõtjatele loogiliselt arusaadavam, siis mitterahaline sissemakse tekitab hulga küsimusi. Uurime seda veidi erinevatest vaatevinklitest.

1. Juriidiline pool

Vormistamine

Kõigepealt tuleb teha põhikirja muudatus, et mitterahaline sissemakse oleks lubatud.

Kui see on tehtud, siis mitterahalise sissemakse vormistamiseks on vaja kolme dokumenti:

1. osanike otsus;
2. mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise akt;
3. mitterahalise sissemakse üleandmise leping.

Vaata siit advokaadibüroo Triniti selgitust ja lae vajadusel alla ka dokumentide näidised.

Hinnata tuleb õiglasesse väärtusesse ehk turuhinda.

Mitterahalise sissemakse ese

Äriseadustik §142 ütleb, et mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel (eraldi märgitud, kuna MTÜ puhul on see lubatud). 

Näiteks võib mitterahalise sissemakse esemeks olla:

• kinnisasi (nt korter, maja, maa ..);
• vallasasi (nt auto, seadmed.. );
• laenunõue (sh omaniku poolt ettevõttele antud laen);
• investeeringud – nt väärtpaberid, osalused, krüptovarad.

Kui kahtled, siis küsi äriõigusega tegelevalt juristilt üle. Vähegi keerulisemal juhul on mõtet paberid lasta pädeval juristil vormistada.

2. Raamatupidamislik pool

Raamatupidaja teeb kande raamatupidamises osanike otsuse ja äriregistri kande alusel.

Ettevõttele üleantud vara muutub tavaliseks ettevõtte varaks, mida võib kasutada vastavalt vajadusele, see ei ole enam kuidagi omakapitaliga seotud.

Audiitori hinnangut tavaliselt vaja ei ole, ainult siis kui 

1. osakapitali suurus on üle 25 000 JA 
2. mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist.

Üks levinumaid mitterahalisi sissemakseid on omaniku laen ettevõttele. 

Väga levinud juhtum. Ettevõtte on algusfaasis, teenib kahjumit, vajab lisaraha. Osanik lisab raha ettevõttesse omaniku laenuna. Kuna ettevõte on kahjumis, langeb omakapital alla nõutud suuruse. Omakapitali taastamiseks vormistatakse omaniku laen mitterahaliseks sissemakseks – osakapitali suurendatakse ühe euro võtta ja ülejäänud summa kajastatakse ülekursina.

3. Maksude pool – ettevõte

Mitterahalise sissemakse tegemine tuleb deklareerida maksuametile (TSD lisa 7). Vaata selgitust siit. 

Kui omakapitali sissemakse on deklareeritud, saab selle tulevikus maksuvabalt ettevõttest välja võtta (see tuleb ka uuesti maksuametile deklareerida).

4. Maksude pool – eraisik

a) Mitterahalise sissemakse üleandmisel maksukohustust ei teki

Tulumaksuga ei maksustata tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel (Tulumaksuseadus §15 lg4 p.10) 

Mida see tähendab?

Tulumaksuga ei maksustata mitterahalise sissemakse tegemist äriühingusse. Mitterahalise sissemaksena saab äriühingule üle anda mis tahes rahaliselt hinnatavat asja või varalist õigust, millele on võimalik pöörata sissenõuet.  Selle toimingu käigus tekib vaid virtuaalne arvestuslik kasu ning maksumaksja ei oleks suuteline selliselt kasult tulumaksu maksma, sest ta peaks maksu maksmiseks oma investeeringust loobuma. Varasema osaluse soetusmaksumus kantakse üle uuele osalusele, mis tähendab, et kasu realiseerub ja tulumaksukohustus tekib siis, kui uus osalus võõrandatakse. (Lasse Lehise kommentaar (Eesti maksuseaduste kommentaarid 2020, lk 61)

Reegel kehtib kõigile Äriseadustikuga lubatud mitterahalistele sissemaksetele.

Erand: kui tehing on puhtalt kunstlik ja tehtud ainult maksudest kõrvalehoidmiseks, siis on maksuametil õigus tehing maksunduslikult ümber kvalifitseerida (aluseks maksukorralduse seaduse §84). See on siiski päris erandlik juhtum.

b) Mitterahalise sissemakse tulemusena saadud osaluse võõrandamisel tekkiv maksukohustus

Tulumaksuseadus §38 5¹ Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega.

Näide

Omasin kaubeldavaid väärtpabereid, soetusmaksumusega 10 000 eurot, turuväärtusega 30 000 eurot. Asutasin ettevõtte, paigutasin väärtpaberid ettevõttesse mitterahalise sissemaksena (30 000 eurot, 100% osalus). Müüsin kaks aastat hiljem ettevõtte ja sain selle eest 50 000 eurot.

Nüüd pean maksma tulumaksu osaluse võõrandamisest saadud tulult:

• müügihind 50 000;
• soetusmaksumus 10 000 (mitte 30 000!);
• kasum 40 000;
• tulumaks x 20% = 8 000 eurot.

Kui sul on abi vaja juriidilisega nõuga, siis küsi nõu äriõiguse juristilt. Meie aitame hea meelega raamatupidamise ja maksudega.