Immateriaalne vara: millal saab arenduskulud bilanssi võtta?
Uuendatud 4. novembril 2026. Esmakordselt avaldatud 28. veebruaril 2020.
Ettevõttes loodava tarkvara või muu arenduse kulud saab bilanssi võtta ainult siis, kui selleks on sisuline alus ja vajalikud tõendid. Sobiv arvestus sõltub loodavast varast, projekti etapist, ettevõtte arvestuspõhimõttest ning aruandeperioodist. Alates 2027. aastal algavatest aruandeperioodidest muutub tarkvaraarenduse käsitlus.
See juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist ning dividendide puhul tavapärasest Eesti osaühingust. Rahvusvahelise finantsaruandluse standardi ehk IFRS-i kasutamisel tuleb lähtuda selle nõuetest.
Mida immateriaalse vara kapitaliseerimine tähendab?
Immateriaalne põhivara on füüsilise vormita eristatav vara, mida ettevõte kavatseb kasutada kauem kui aasta. Selleks võib olla näiteks tarkvara või kasutusõigus. Iga väärtuslik idee, hea maine või kliendisuhe ei ole seetõttu veel bilansis kajastatav vara. Arvestada tuleb ka ettevõtte põhivara arvelevõtmise alampiiri ja olulisust.
Kapitaliseerimine tähendab sobivate kulutuste kajastamist vara soetusmaksumuses. Hiljem jõuavad need kulusse amortisatsiooni kaudu vara kasutusaja jooksul. Soetusmaksumusse võivad kuuluda nii sisseostetud tööd kui ka tegelikud oma tööjõukulud. Omaniku tasuta töötatud tundidele oletusliku hinna määramine ei tekita iseenesest kapitaliseeritavat kulu.
Kapitaliseerimine mõjutab kulude ajastust, kasumit ja omakapitali. Arendajale või töötajale tuleb siiski maksta kokkulepitud ajal. Mõju rahale selgitab lähemalt artikkel „Kasum on, kuid raha pole?”.
Alusta küsimusest: kelle vara tegelikult luuakse?
Kirjelda enne töö algust, mis valmib, kellel on selle kasutamise õigused ning kuidas ettevõte sellest tulevikus kasu saab. Kasu võib tulla müügist või põhjendatud kulude kokkuhoiust. Kulud peavad olema usaldusväärselt mõõdetavad ning ettevõte peab vara kontrollima.
Kliendile üleantava tarkvara loomist tuleb hinnata kliendilepingu ja müügitulu arvestuse järgi. Samuti ei anna kuutasuga pilvetarkvara kasutamine automaatselt ettevõttele oma tarkvaravara. Teenuse kasutamisega seotud seadistus- ja arendustöid tuleb hinnata lepingu ning tegelikult tekkivate õiguste alusel. Arvel olev sõna „arendus” ei otsusta kajastust.
Mis muutub tarkvaraarenduses 2027. aastal?
Oluline on aruandeperioodi algus. Kalendriaasta järgi aruannet koostaval ettevõttel rakendub uus juhend 2027. aastast. Näiteks 1. juulil 2026 alanud majandusaastale kohaldub veel varasem redaktsioon.
| Tegevus | Kuni 2026. aasta lõpuni alanud periood | 1.01.2027 või hiljem alanud periood |
|---|---|---|
| Uurimine ja alternatiivide otsimine | Perioodikulu. | Perioodikulu. |
| Arendustegevus, näiteks uue retsepti väljatöötamine | Valitud arvestuspõhimõtte järgi kuluks või kõigi kapitaliseerimistingimuste täitmisel varaks. | Sama põhimõte: kuluks või kõigi tingimuste täitmisel varaks. |
| Uue iseseisva tarkvara loomine | Eristatakse arendusväljaminekutest. Sobivad väljaminekud kapitaliseeritakse tarkvara soetusmaksumusse, kui vara kajastamise tingimused on täidetud. | Käsitletakse muu arendustegevusega samadel alustel: rakendub ettevõtte arendusväljaminekute arvestuspõhimõte ja kapitaliseerimise tingimuste kontroll. |
| Tavapärane hooldus ja jooksev kasutamine | Perioodikulu. Uut arendust või olulist parendust hinnatakse eraldi. | Perioodikulu. Uut arendust või olulist parendust hinnatakse eraldi. |
Võrdluse aluseks on varasema RTJ 5 punktid 39–41 ning 2027. aastast rakenduva RTJ 5 punktid 39–41. Valmis tarkvara ostmine on eraldi tehing; uus arendustegevuse käsitlus ei muuda kõiki tarkvaraoste perioodikuluks.
Üleminek võib puudutada ka varasemaid projekte ja võrdlusandmeid. Arvestuspõhimõtte muutuse mõju kajastatakse üldjuhul tagasiulatuvalt: kalendriaasta järgi koostatud 2027. aasta aruandes võib olla vaja korrigeerida 2026. aasta võrdlusandmeid ja varasema mõju võrra algsaldosid. Erandeid kirjeldavad RTJ 1 punktid 70–73. Rahandusministeerium selgitab rakendumist juhendite ülevaatelehel. Koosta koos raamatupidajaga varasemate tarkvaraprojektide nimekiri ja arvuta tegelik mõju läbi.
Millal on arenduskulude kapitaliseerimine põhjendatud?
Arendusväljaminekute puhul valib ettevõte arvestuspõhimõtte: kajastada need tekkimisel kuluna või kapitaliseerida tingimustele vastavad väljaminekud. Valikut rakendatakse järjepidevalt kõigile arendusväljaminekutele. Seda ei valita iga projekti jaoks eraldi soovitud kasuminumbri järgi.
Kapitaliseerimiseks peab olema põhjendatud, et:
- projekt on tehniliselt teostatav ning selle lõpetamiseks on raha, muud vajalikud võimalused ja juhtkonna kavatsus;
- ettevõte saab valmivat vara kasutada või müüa;
- tulevast kasu saab hinnata, näiteks müügituru või põhjendatud kokkuhoiu kaudu;
- projekti sobivaid väljaminekuid saab usaldusväärselt mõõta.
Prototüüp üksi ei tõenda tingimuste täitmist. Kui alles uuritakse erinevaid lahendusi või uurimis- ja arendusfaasi ei saa eristada, kajastatakse kulutused uurimiskuluna. Pane kirja kuupäev, millal kapitaliseerimise eeldused on tõendatud, ning kogu sobivaid kulusid sellest hetkest eraldi.
Varem kuluks kantud summasid ei saa hiljem lihtsalt bilanssi tõsta põhjusel, et projekt osutus edukaks. Uus RTJ 5 punkt 43 eristab sellest üldreeglist olulise vea parandamist ja nõuetekohast arvestuspõhimõtte tagasiulatuvat rakendamist. Need vajavad eraldi alust ja arvutust.
Millised kulud koguda projekti juurde?
Sobida võivad vara loomiseks ja kasutusvalmis viimiseks vajalikud otsesed arendustööd, allhange, projektiga seotud litsentsid ning tegelikud tööjõukulud koos nendega seotud tööandjamaksudega. Töötaja kogu palk ei kuulu automaatselt ühe vara maksumusse: jaotus peab põhinema tehtud tööl ja usaldusväärsel arvestusel.
Uurimine, töötajate koolitus, reklaam ja üldised halduskulud kajastatakse perioodikuluna. Ka ettevõttes loodud brändi, kliendinimekirja või firmaväärtuse jaoks tehtud kulutusi ei saa selle alusel varaks muuta. Tarkvara igapäevane opereerimine ning jooksvate tooteandmete ja hindade sisestamine on samuti kulud. Projekti ühe arve eri tööd võib seetõttu olla vaja lahutada.
Pane projektile kokku järgmised tõendid.
- Tulemus ja õigused. Projekti kirjeldus, lepingud, õiguste üleandmine või kasutamise tingimused ning loodava vara seos ettevõtte tegevusega.
- Teostatavus ja kasu. Kinnitatud eelarve, rahastus, ajakava ning realistlik müügi- või kokkuhoiuprognoos. Selle lähtekohti aitab sõnastada ettevõtte arendusplaan.
- Etapid ja otsused. Uurimise ja arenduse eristus, tingimuste täitmise kuupäev ning juhtkonna põhjendus.
- Tegelikud kulud. Projektitunnusega arved, tööde sisu, tööajaarvestus ning palga ja muude kulude jaotuse alus.
- Valmidus ja edasine kasutamine. Üleandmise või kasutusvalmiduse kinnitus, kasuliku eluea põhjendus ja hilisemad projekti ülevaatused.
Näide: suurem kasum, sama rahaline väljaminek
Väljamõeldud teenusettevõte loob 2027. aastal oma tööde planeerimise tarkvara. Aruandeperiood on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Uurimisele kulub 1000 eurot ja pärast kõigi kapitaliseerimistingimuste täitmist arendusele 6000 eurot. Kõik 7000 eurot tasutakse samal aastal. Enne selle projekti kulu oleks aastakasum 15 000 eurot.
Tarkvara saab kasutusvalmis 1. juulil. Põhjendatud kasulik eluiga on kolm aastat, lõppväärtus null ning amortisatsioon lineaarne. Kapitaliseerimise korral on 2027. aasta kuue kuu amortisatsioon 6000 ÷ 36 × 6 = 1000 eurot. Võrdleme kahte järjepidevalt rakendatavat arendusväljaminekute arvestuspõhimõtet.
| Näitaja 2027. aastal | Arendusväljaminekud kuluks | Sobivad arendusväljaminekud varaks |
|---|---|---|
| Projekti mõju aasta kuludele | 7000: uurimine 1000 + arendus 6000. | 2000: uurimine 1000 + amortisatsioon 1000. |
| Aastakasum | 8000 | 13 000 |
| Arendusvara jääkmaksumus aasta lõpus | 0 | 5000 |
| Projektiga seotud raha väljamaksed | 7000 | 7000 |
Kapitaliseerimise korral on aasta lõpu vara ja omakapital selles näites 5000 euro võrra suuremad kui kõigi arenduskulude kohe kuluks kandmisel. Raha jääk on mõlemas variandis sama. Näide ei arvesta käibemaksu, toetusi, finantseerimist ega kasumi jaotamist. Järgmisele täisaastale jääb kapitaliseerimisel 2000 eurot amortisatsioonikulu, kui hinnangud ei muutu ega teki allahindlust.
Amortisatsioon ja vara väärtus vajavad hiljem tähelepanu
Amortisatsioon algab vara kasutusvalmis saamisest. Eluiga peab arvestama tegelikku kasutust, tehnoloogia muutumist ja lepinguliste õiguste kestust. Kui kasulikku eluiga ei saa usaldusväärselt hinnata, amortiseeritakse vara kuni kümne aasta jooksul; kümme aastat ei ole automaatne valik. Need põhimõtted on mõlemas RTJ 5 redaktsioonis.
Kontrolli aruandekuupäeval väärtuse langusele viitavaid asjaolusid: näiteks projekti katkestamine, tehnoloogia vananemine või oodatust oluliselt väiksem kasu. Vajadusel tuleb teha väärtuse test ja kajastada allahindlus. Varasem arenduskulu ega kulutatud töötunnid ei taga vara tänast väärtust.
Arendusvara võib piirata dividendide maksmist
Osaühingu puhul sätestab äriseadustiku § 157 lõige 3¹ kapitaliseeritud arendusväljaminekutele eraldi piirangu. Kui need pole täielikult amortiseeritud, ei või kasumit jaotada, välja arvatud juhul, kui kasumi jaotamiseks kasutatavate reservide ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summa on vähemalt võrdne amortiseerimata arendusväljaminekutega. Kõik omakapitalireservid ei sobi sellesse arvutusse.
Kui arendusväljaminekute amortiseerimata osa on 5000 eurot ning jaotamiseks kasutatavaid reserve ja eelmiste perioodide jaotamata kasumit kokku 4000 eurot, ei ole erandi tingimus täidetud. Kui vastav summa on 6000 eurot, on see tingimus täidetud, kuid see ei tähenda automaatselt õigust maksta 6000 eurot dividendi. Eraldi tuleb kontrollida jaotatavat kasumit, üldist netovarapiirangut, osanike otsust, maksevõimet ning maksukulu.
Omakapitali osasid aitab eristada Omakapitali ABC. Alates 2027. aastast tuleb tarkvaraarenduse muutunud liigituse tõttu hinnata ka selle piirangu rakendumist oma tarkvaraprojektidele.
Mida raamatupidajaga kokku leppida?
Räägi arvestus läbi juba projekti kavandamisel. Leppige kokku kohaldatav juhend ja arvestuspõhimõte, sobivate kulude alguskuupäev, dokumentide kogumine, projektikulude jaotus, kasutusvalmiduse kinnitamine ning mõju dividendiplaanile. 2027. aasta üleminekuks kontrollige ka olemasolevaid varasid ja võrdlusandmeid.
Küsi projekti kohta regulaarselt kolme numbrit: tegelik väljaminek, jooksva perioodi kulu ja bilansis olev jääkmaksumus. Pane nende kõrvale valmimise prognoos ning oodatav kasu. Sellist vaadet aitab kujundada otsuseid toetav aruandlus.
RobbyBobby teeb vajadusel nii korrektse ja detailse raamatupidamise kui ka selle peale sobiva aruandluse. Kui kavandad arendusprojekti või vajad olemasoleva arvestuse ülevaatust, võta ühendust. Alustuseks pane kokku projekti kirjeldus, lepingud, kulude jaotus ning senine arvestuspõhimõte.
Arvestus- ja õigusallikad kontrollitud 4.11.2026. Aruandeperioodide eristus lähtub Rahandusministeeriumi avaldatud RTJ redaktsioonidest. Arvulised näited on väljamõeldud ja illustratiivsed.