Aastaaruande koostamine: mida enne kinnitamist kontrollida?

Uuendatud 4. novembril 2026. Esmakordselt avaldatud 5. märtsil 2020.

Aastaaruande koostamine lõpeb sisulise ülevaatusega, mitte viimase numbri sisestamisega. Ettevõtjal tasub enne kinnitamist aru saada, millest kujunes kasum, kas bilansis olev vara on alles ja millised kohustused ootavad tasumist. Raamatupidaja saab aruande koostada, kuid ettevõtte lepinguid, plaane ja olulisi muutusi peab selgitama ka juhtkond.

See juhend keskendub Eesti osaühingu aastaaruandele ja Eesti finantsaruandluse standardile. Kontserni, muu õigusliku vormi või erinõuetega tegevusala puhul tuleb aruandluskohustust eraldi hinnata.

1. Pane paika tähtaeg ja vastutajad

Osaühing esitab majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Kalendriaastaga ettevõtte 2026. aasta aruande tähtaeg on seega 30. juuni 2027. Aruanne tuleb esitada ka siis, kui majandustegevust ei toimunud. Koostamise ja esitamise võimalusi selgitab RIK-i majandusaasta aruande juhend.

Lepi varakult kokku, kes esitab puuduva info, millal valmib esimene versioon ja millal vaatab juhatus selle üle. Kui vaja on audiitorit või osanike koosolekut, jäta aega ka nende etappide jaoks. Tähtaeg ei peaks olema päev, mil alustatakse dokumentide kogumist.

Tegevuseta ettevõte ei pruugi olla nullidega ettevõte: pangakontol võib olla raha, bilansis osakapital, varasem kahjum või omaniku laen. Aruanne peab kajastama tegelikku seisu.

2. Vali õige suuruskategooria

Alates 1. jaanuaril 2024 või hiljem alanud aruandeperioodidest kehtivad järgmised suuruspiirid. Mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja puhul peavad vähemalt kaks kolmest näitajast jääma vastava kategooria piiridesse. Väikeettevõtja ei ole mikroettevõtja ning keskmine ei ole mikro- ega väikeettevõtja.

Suurettevõtja ületab vähemalt kahte keskmise ettevõtja piirmäära. Piiriga võrdne näitaja ei ole piiri ületamine. Kategooriaid ja varasemate perioodide erisusi kirjeldab e-äriregistri abiinfo.

Kui senise kategooria tingimused enam ei täitu, tuleb arvestada kahe järjestikuse aruandekuupäeva reegliga. Peamiselt kaupade ja teenuste müügist tulu saav äriühing võib kategooria hindamisel kasutada aruandeaasta tulu asemel müügitulu. Täpne alus on raamatupidamise seaduse § 2 lõikes 6 ja §-s 3.

3. Tee selgeks aruande vajalik maht

Eesti finantsaruandluse standardi järgi võivad mikro- ja väikeettevõtjad koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande: bilansi, kasumiaruande ja nõutavad lisad. Täismahus aruanne sisaldab ka rahavoogude ja omakapitali muutuste aruannet. Nõuded tulenevad raamatupidamise seaduse §-st 15.

Lisade arv ei ole eesmärk omaette. Vaja on esitada nõutud ja asjakohane teave ettevõtte tegelike tehingute kohta. Eelmise aasta lisade kopeerimine võib jätta uue laenu, tagatise või muu olulise muutuse kajastamata.

Mikroettevõtja võib üldjuhul tegevusaruande ära jätta. Kui äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele, on tegevusaruanne siiski vajalik ning selles tuleb kirjeldada omakapitali taastamise kavandatavaid samme. Seda erandit rõhutab ka RIK-i kategooriate juhend. Väikeettevõtja koostab tegevusaruande.

Soovi korral võib esitada põhjalikuma aruande. Vali lisainfo selle järgi, mida lugeja vajab ettevõtte olukorra mõistmiseks. Igakuine juhtimisaruandlus võib olla aastaaruandest märksa detailsem; selle kujundamisest räägib artikkel „Aruandlus peab toetama otsuseid”.

Kas ettevõte kuulub konsolideerimisgruppi?

Kui sinu ettevõttel on teise üksuse üle valitsev mõju, tuleb kontrollida konsolideeritud aruande koostamise kohustust ja võimalikke vabastusi. Valitsev mõju võib tuleneda hääleõigusest või muudest juhtimisõigustest, näiteks õigusest nimetada enamik juhtorgani liikmetest. Ainuüksi osaluse protsendist ei piisa kõigi olukordade hindamiseks.

Kontrollige grupi näitajaid, struktuuri ja konkreetse vabastuse tingimusi. Teise emaettevõtja olemasolu üksi ei anna automaatset vabastust. Ühisele eraisikule kuuluvate äriühingute olemasolu üksi ei tähenda, et üks äriühing peab teised konsolideerima. Aluseks on raamatupidamise seaduse §-d 27–29. Kontserni korral lepi see kontroll raamatupidajaga kokku enne aruande koostamist.

4. Kontrolli auditit ja ülevaatust eraldi

Väikeettevõtja kategooria ei tähenda automaatselt vabastust audiitorkontrollist. Üldised rahalised piirmäärad muutusid 2025. aastal ning neid rakendatakse 1. jaanuaril 2024 või hiljem alanud aruandeperioodidele.

Tabelis toodud piire tuleb ületada. Kõigepealt kontrolli auditi kohustust; kui seda ei ole, kontrolli ülevaatuse kohustust. Ülevaatuse võib asendada auditiga. Teatud õiguslike vormide, omandisuhete ja konsolideerimisgruppide puhul kehtivad erireeglid. Aluseks on audiitortegevuse seaduse §-d 91–94 ja § 185³.

Audit annab põhjendatud, kõrge, kuid mitte absoluutse kindluse aruande kui terviku oluliste väärkajastamiste puudumise kohta. Ülevaatus annab piiratud kindluse ning põhineb eelkõige järelepärimistel ja analüütilistel protseduuridel. Mõlemad aitavad tõsta aruande usaldatavust, kuid ei vabasta juhtkonda tema kohustustest. Kindluse taset selgitavad ISA 200 ja ISRE 2400.

Võta audiitoriga ühendust enne aruande valmimist. Vajalikud kontrollitoimingud, dokumentide ettevalmistamine ja ajakava tuleb varakult kokku leppida.

5. Vaata läbi bilanss ja aasta tulemus

Alusta suurematest saldodest ja eelmise aastaga võrreldes muutunud ridadest. Küsi iga olulise summa kohta, milline dokument või arvestus seda toetab. Varade ja kohustiste sisuline kontroll on vajalik ka mikroettevõtjale: lühendatud aruande vorm seda kohustust ei kaota.

• Raha. Kas kõik panga- ja maksekontod on arvesse võetud ning saldod väljavõtetega võrreldud?
• Nõuded klientide vastu. Millised arved on pärast aasta lõppu laekunud? Kas vanade või vaidlustatud nõuete laekumine on realistlik?
• Põhivara ja muud varad. Kas need on alles, kasutuses ja õigesti hinnatud? Kas mahakandmist või väärtuse langust vajavad objektid on läbi arutatud?
• Kohustised. Kas kõik laenud, tarnijavõlad, maksud ja töötajatega seotud kohustused on kajastatud? Kas järgmise aasta jooksul tasutavad summad on õigesti eristatud?
• Tulud ja kulud. Kas need kuuluvad õigesse perioodi? Kas ettemaksed, pooleliolevad tööd ja perioodide vahel jagatavad kulud on üle vaadatud?
• Seotud osapooled ja tagatised. Kas raamatupidajal on info omanikega tehtud tehingute, laenutingimuste, garantiide ja panditud vara kohta?

Näiteks lõpetab teenusettevõte töö detsembris, kuid esitab arve jaanuaris. Aastaaruande koostamisel tuleb hinnata, millises perioodis on tulu kajastamise tingimused täidetud. Arve kuupäev ja raha laekumine üksi ei lahenda seda küsimust. Kasumi ning pangakonto jäägi erinevust selgitab artikkel kasumist ja rahast.

Kui aasta lõpus ilmneb palju puuduvaid dokumente, tasub parandada ka igapäevast töökorraldust. Vaata juhendeid ostuarvete ja kuluaruannete liikumisest ning kuu lõpetamise töövoost.

Millised otsused vajavad ettevõtja sisendit?

Raamatupidaja saab saldosid võrrelda ja arvutused teha, kuid oluliste hinnangute jaoks vajab ta infot ettevõtte tegeliku olukorra kohta. Pane otsuse juurde alus, summa, kuupäev ja vastutaja. Alljärgnevad olukorrad on üldised näited.

Arvestuspõhimõte, hinnang või eelmise aasta viga?

Need olukorrad mõjutavad võrdlusandmeid erinevalt. Enne kannete muutmist selgitage, mis täpselt muutus ja milline info oli varem olemas.

• Arvestuspõhimõtte muutmine. Näiteks varude FIFO-meetodi asendamine kaalutud keskmise meetodiga. Valik peab olema juhendi järgi lubatud ja põhjendatud. Põhimõtet rakendatakse järjepidevalt ning muutuse mõju kajastatakse üldjuhul tagasiulatuvalt, korrigeerides võrdlusandmeid ja vajadusel algsaldosid. Üleminekureeglid võivad näha ette erandeid.
• Hinnangu muutmine uue info tõttu. Näiteks hinnatakse seadme järelejäänud kasutusaega lühemaks. Mõju kajastatakse muutuse perioodis ja vajadusel järgmistel perioodidel. Varem mõistlikult tehtud hinnang ei muutu uue info saabudes automaatselt veaks.
• Eelmise perioodi viga. Näiteks jäeti olemas olnud tehing kajastamata või kasutati kättesaadavat infot valesti. Oluline viga parandatakse üldjuhul võrdlusandmetes ja vajadusel algsaldodes; väheolulise vea mõju kajastatakse jooksvas perioodis. Olulisust hinnatakse mõju ja asjaolude järgi, mitte ühe kõigile sobiva eurosumma alusel.

Neid eristusi selgitavad RTJ 1 punktid 69–85. Juba registrile esitatud aruande korral hinnake eraldi ka kordusaruande vajadust. Järgmise aruande võrdlusandmete korrigeerimine ja varasema aruande uuesti esitamine on eri toimingud.

Väljamõeldud näide: pärast 2025. aasta aruande esitamist selgub 2026. aastal, et kajastamata jäi 2025. aastal saadud teenuse 10 000-eurone arve. Arve andmed olid aruande koostamisel olemas, arve oli aasta lõpus tasumata ning viga on ettevõtte jaoks oluline. Lihtsustatud näites suurendatakse 2026. aasta aruandes 2025. aasta võrdlusandmete kulu ja kohustisi 10 000 euro võrra ning vähendatakse sama summa võrra 2025. aasta kasumit. Käibemaks ja muud võimalikud mõjud on näitest välja jäetud.

2026. ja 2027. aasta juhendid tuleb lahus hoida. Kalendriaasta järgi koostatud 2026. aasta aruandele kohaldub kuni 2026. aasta lõpuni alanud perioodidele mõeldud RTJ redaktsioon ka siis, kui aruanne valmib 2027. aastal. Uued RTJ redaktsioonid rakenduvad 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Muutuse mõju võib ulatuda ka võrdlusandmetesse; kontrollige vastava juhendi üleminekureegleid. Redaktsioonid ja rakendumise selgitus on Rahandusministeeriumi lehel.

6. Hinda netovara ja tegevuse jätkuvust

Omakapital ehk netovara on varade ja kohustiste vahe. Kui OÜ netovara on väiksem kui pool osakapitalist, peavad osanikud otsustama seaduses ette nähtud abinõud. Võimalikud lahendused sätestab äriseadustiku § 176. Üldine lause „järgmisel aastal teenime kasumit” ei asenda läbimõeldud tegevuskava.

Võimalusi saad võrrelda omakapitali taastamise juhendis.

Vaata ka maksevõimet: millal saabuvad laekumised ja millal tuleb tasuda kohustused? Positiivne omakapital ei taga, et ettevõttel on maksepäeval piisavalt raha. Rahapuudus ja netovara nõuete täitmine vajavad seetõttu eraldi tähelepanu.

Anna raamatupidajale teada ka pärast aasta lõppu, kuid enne aruande heakskiitmist selgunud olulistest asjaoludest. Näiteks kliendi makseraskus, suure lepingu lõppemine või uus rahastamiskokkulepe võib mõjutada hinnanguid või nõuda selgitust. Koos tuleb otsustada, kas muuta aruande numbreid või avalikustada sündmus lisas.

7. Kirjuta tegevusaruanne sisuliselt

Kui tegevusaruanne on vajalik, kirjelda arusaadavalt, millega ettevõte tegeles, mis aasta tulemust mõjutas ja millised arengud on kavandatud. Kajasta asjakohaseid investeeringuid, olulisi sündmusi ning nõutud muud teavet. Auditeeritava ettevõtte tegevusaruandele lisanduvad nõuded, näiteks finantssuhtarvud koos arvutusviisidega. Nõuded on raamatupidamise seaduse §-s 24.

Tekst ja numbrid peavad omavahel sobima. Kui müügitulu vähenes, aga kasum kasvas, selgita põhjuseid sobival üldistustasemel. Ära jäta eelmise aasta plaane kogemata uue aruande tulevikuplaanideks.

Majandusaasta aruanne on avalik ning e-äriregistris saab esitatud aruannetega tasuta tutvuda. Seda kinnitab RIK-i selgitus. Täida avalikustamisnõuded, kuid vabatahtlike selgituste puhul mõtle, kui detailset infot on lugejal vaja. Kliendinimesid, hinnastuse üksikasju või sisemisi töövõtteid ei pea lisama pelgalt teksti pikendamiseks.

8. Kinnita ja esita õige lõppversioon

OÜ juhatus koostab aruande ja esitab selle osanikele; aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ning vajaduse korral audiitori aruanne kuuluvad samuti protsessi. Rollid ja esitamise nõuded tulenevad äriseadustiku §-st 179. Raamatupidamise sisseostmine ei võta juhatuselt aruande ülevaatamise kohustust.

Enne esitamist ava aruande lõplik eelvaade. Kontrolli aruandeperioodi, võrdlusandmeid, summade ühikuid, lisade kooskõla ja tekstidesse jäänud vanu kuupäevi. Veendu, et osanikele, juhatusele ja audiitorile esitatud versioonid oleksid omavahel kooskõlas.

Allkirjastamine või andmete importimine ei tähenda veel registrile esitamist. Kontrolli portaalis, et aruanne on tegelikult esitatud. Kui osanikud pole aruannet tähtajaks kinnitanud, võimaldab seadus esitada selle vastava märkega; pärast kinnitamist tuleb esitada kordusaruanne. Seda võimalust selgitab RIK-i juhend.

Juhatuse viimane kontrollnimekiri

1. Aruandeperiood, suuruskategooria ja audiitorkontrolli vajadus on kontrollitud.
2. Olulistel bilansisaldodel on selgitus ning puuduvad dokumendid on lahendatud.
3. Aasta kasumi või kahjumi kujunemine on arusaadav.
4. Netovara, maksevõime ja pärast aasta lõppu selgunud asjaolud on läbi arutatud.
5. Tegevusaruanne ja lisad vastavad ettevõtte tegelikule olukorrale.
6. Vajalikud otsused on tehtud ning registrile esitatakse õige lõppversioon.

Kui mõni oluline summa või selgitus jääb arusaamatuks, küsi see enne kinnitamist üle. RobbyBobby teeb vajadusel nii korrektse ja detailse raamatupidamise kui ka selle peale sobiva aruandluse. Aastaaruande koostamise küsimustes saad ühendust võtta.

Arvestus- ja õigusallikad kontrollitud 4.11.2026. Juhend keskendub tavapärasele Eesti osaühingule; erijuhud vajavad eraldi hindamist. Arvuline veaparanduse näide on väljamõeldud.

Telli tulevased artiklid oma postkasti!

Praktilised nõuanded ettevõtte rahaasjade, raamatupidamise ja maksude kohta.

Aitäh! Uue liitumise kinnitamiseks ava oma postkast ja vajuta Robby & Bobby kinnituskirjas olevale nupule. Vaata vajadusel ka rämpsposti kausta.

Liitumine ei õnnestunud. Palun proovi uuesti.

Eesnimi (soovi korral)E-posti aadress

Nupule „TELLIN!“ vajutades soovin saada Robby & Bobby OÜ artikleid ja praktilisi nõuandeid e-posti teel. Kinnitan tellimuse e-kirjas oleva nupuga. Saan igal ajal loobuda kirja lõpus oleva lingi kaudu. Privaatsustingimused.

TELLIN!