Mida tuleb teada krüptovarade kajastamisest raamatupidamises

krüptovarade raamatupidamine

Krüptovaradega tehtavate tehingute puhul võib paralleeli tõmmata sularahas maksmisega – kui asjad käivad läbi panga, siis hoiab pank neil tehingutel silma peal, sularahatehinguid näeb aga ainult raamatupidaja, mis tähendab, et raamatupidajal on seda suurem vastutus ja roll tehinguid õigesti kajastada ja ka nende seaduslikkust jälgida.

Siin artiklis räägime krüptodega seotud erilubadest, teavituskohustusest ja krüptovarade raamatupidamisest. Kui sa krüptomaailmast veel suurt ei tea, siis tasub esmalt tutvust teha krüptomaailma põhimõistetega.

Millised tegevused seoses krüptodega nõuavad eriluba

Kui sa ostad oma raha eest krüptosid ja tegeled väikeses mahus nende vahetamisega, siis see mingit tegevusluba ei nõua. Kui sa aga ehitad oma ärimudeli üles krüptodega kauplemisele või kaupled nendega suuremas mahus, siis pead selleks taotlema eraldi loa.

Krüptovaradega kauplemine pakub eelkõige huvi rahapesubüroole ja finantsinspektsioonile, kes on kehtestanud teatud tegutsemisvaldkondadele eriload ja mõnedele tehingutele ka teavituskohustuse.

Rahapesubüroo tegevusluba nõuavad:

  • virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumine
  • virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumine

Finantsinspektsiooni luba vajavad:

  • ICO-d (security token), välja arvatud teatud erandid
  • makseasutusena tegutsemine
  • avaliku või poolavaliku fondivalitsejana tegutsemine.

Millest on vaja teavitada rahapesubürood

Rahapesu tõkestamiseks on raamatupidajatele seatud kohustus teavitada rahapesu andmebürood kõigist kahtlastest tehingutest. Kuna krüptotehingud ei käi läbi panga ja on võrreldavad sularahatehingutega, siis on siin raamatupidaja vastutus seda suurem.

Krüptotehingutest tuleb rahapesu andmebürood teavitada iga kord, kui:

  • ostetakse korraga rohkem kui 32 000 € väärtuses krüptovääringuid
  • tehakse üksikuid suuri (15 000 €) tehinguid anonüümsetes keskkondades
  • kui krüptovara ostab või müüb riiklikku taustaga isik (alates 10 000 € väärtusest)
  • tehingu jaoks kasutatakse isiku identifitseerimist takistavate või raskendavate reklaamivahendajate teenuseid
  • krüptovääringute eest ostetakse rohkem kui 32 000 € väärtuses varasid.

Samuti tuleb rahapesubürood teavitada, kui:

  • klient osutab tegevusluba eeldavat teenust selleks luba omamata
  • ost või müük on jaotatud osadeks ja omavahel seotud tehingud on kokku suuremad kui 32 000 €
  • klient ostab või müüb regulaarselt virtuaalvääringuid läbi anonüümsete keskkondade
  • klient ostab või müüb regulaarselt virtuaalvääringuid, kasutades selleks isiku identifitseerimist takistavate või raskendavate reklaamivahendajate teenuseid.

Krüptovarade kajastamine raamatupidamises

Krüptovarade kajastamise kohta ei ole Eestis loodud eraldi standardit ja ettevõtjale on siin jäetud üsnagi vabad käed.

Põgusalt on käsitletud krüptovääringute kajastamist raamatupidamises Raamatupidamise Toimkonna tõlgenduses RTT1, mis ütleb, et instrumentide kajastamisel tuleb lähtuda sellest, et:

  • kajastuspõhimõtted oleksid lugejale arusaadavad
  • arvestuspõhimõtted lähtuksid majanduslikust sisust
  • arvestus oleks võrreldav teiste analoogsete instrumentide arvestuspõhimõtetega
  • arvesse oleks võetud seda, milline on PHP instrumentide soetamise ja hoidmise eesmärk.

Krüptode kajastamist alustatakse üldjuhul varaklassi määramisest. Sellele lisaks on vaja välja selgitada, mis eesmärgil krüptod on soetatud ning kas neile on olemas aktiivne turg.

Sellest lähtuvalt saab paika panna arvestuspõhimõtte, mille alusel krüptovarasid raamatupidamises kajastada – kas eelistada õiglase väärtuse meetodit või valida soetusmaksumus.

Arvestuspõhimõtteid valides tuleb rakendada konservatiivsuse printsiipi, vältides varade ja tulude ülehindamist ning kohustiste ja kulude alahindamist.

ICO kajastamine

ICO ehk tokenite emiteerimisel tuleb kodulehel või muul infokandjal avalikustada, mis otstarbel raha kogutakse, mis sellega tehakse ja mida selle eest vastu lubatakse.

Raamatupidamise seisukohalt tuleb kaaluda:

1) kas see on tulu – tulu tekib siis, kui inimesed maksavad sulle ja sul puudub kohustus neile midagi vastu anda. Sisuliselt on tegemist annetusega, millelt peab annetaja tasuma tulumaksu nagu tavaliselt.

2) kas see on omakapital – kui sa andsid tokeni soetajatele mingi lubaduse, näiteks saada edaspidi osa kasumist, siis võib tegemist olla omakapitaliga. Sellise tegevuse juures tuleb kontrollida, kas see võib vajada finantsinspektsiooni luba.

3) kas see on ettemakse tulevaste teenuste eest – kui sa oled andnud lubaduse, et tokeni eest saab tulevikus allahindlust või sellega kaetakse osa teenusest, siis on tegemist tulevaste perioodide tuluga, mis kajastatakse ettemaksena. See on ainus kolmest, kus võib üles kerkida käibemaksuteema.

Sagedane praktika on, et  ICO käigus emiteeritakse osa tokenitest ka töötajatele. Kuna reeglina ei anna aga sellised tokenid osalust omakapitalist, siis ei ole see osalusoptsioon, vaid hoopiski erisoodustus, mis on täies ulatuses maksustatav.

Kaevandamise kajastamine

Kaevandatud tokenid kajastatakse tuluna ja õiglases väärtuses. Maksustamise mõttes on tegemist maksuvaba tuluga. See tähendab, et seadmete ja arvutite ostudelt käibemaksu tagasi küsida ei saa. Kui ostetakse virtuaalseid või elektroonseid teenuseid, siis nendelt peab käibemaksu ära tasuma. Kaevandamine ise on käsitletav maksuvaba tuluna.

Kui sa kaevandad eraisikuna, siis tuleb kõik tokenitelt saadud tulud deklareerida, kuid kulusid sellest maha arvata ei saa. Kuna kaevandamise kulud on suured, siis ei ole eraisikuna tegutsemine üldjuhul majanduslikult otstarbekas, mistõttu tasub eelistada juriidilist keha.

Krüptotehingute maksustamine

Krüptode ost-müük, vahetus ja nendega otseselt seotud teenused on maksuvaba käive, tegemist on finantstehingutega. Ühtlasi tähendab see, et sellisel juhul ostudelt käibemaksu tagasi küsida ei saa. Kui ettevõte tegeleb ka muude tegevustega, tekib proportsionaalse käibemaksu kohustus.

Krüptode kasutamisel toodete-teenuste eest maksmiseks toimub maksustamine müüja poolel, kes peab esitama tavalises korras müügiarve, mis maksustatakse käibemaksuga (ja vajadusel teiste maksudega) täiesti tavapärases korras.

Müügitegevusega seoses võib käibemaksuteema üles kerkida siis, kui on tegemist ICO-ga ja saadud ettemaks. Sellisel juhul tasuks neid käsitleda sarnaselt vautšeritega – kui on üheotstarbeline vautšer, siis käibemaks ära maksta, kui tegemist on mitmeotstarbelise vautšeriga, siis tasuda käibemaks selle realiseerimisel. Konsulteeri kindlasti spetsialistiga.

Soovitused krüptovarade kajastamiseks aastaaruandes

Aastaaruandes tuleb kajastada:

  • arvestuspõhimõtted
  • saldod aruandeperioodi alguses ja lõpus
  • neilt teenitud kasumid ja kahjumid
  • PTP instrumendi oluliste asjaolude kirjeldus.

Kuna krüptovarade kajastamise põhjalikkus on eelkõige ettevõtja otsustada, siis tuleb läbi mõelda, kas ja kui palju on huvitatud osapooli, kes detailset ülevaadet vajavad. Kui tegemist on väikeettevõttega, kellel huvitatud osapooli ei ole, siis ei ole täpsemate tabelite lisamine kohustuslik.

Kui tokenitel on olemas turuväärtus, siis võiks kajastamisel alati eelistada õiglast väärtust, välja arvatud mikroettevõtjad, kelle aastaaruandes peavad kõik varad olema kajastatud soetusmaksumuses.

Tokeni väärtust ja võimalikku kurssi saab kontrollida siit: https://coinmarketcap.com/.

Samast keskkonnast saab ka teada, kas tokenil on üldse turuhind ning kas ta on avalikult kaubeldav. Kui tokenil turuhinda ei ole, siis tuleb token kajastada soetusmaksumuses ja hinnata allahindluse vajadust.

Kust leida lisainfot

Eesti keeles käsitleb krüptovarade kajastamist Raamatupidamise Toimkonna tõlgendus RTT1.

IFRS materjalid on leitavad IFRSi koduleheküljelt:

Audiitorite poolt väljaantud ja pidevalt uuendatavad juhendid krüptovarade kajastamisest asuvad siin:

Krüptovarade raamatupidamine on keeruline teema ja sellega ei tegele sugugi kõik Eesti raamatupidajad. Kui sul on krüptovarade kajastamisega seoses mõni konkreetsem küsimus, siis uuri eelnevaid juhendeid või võta ühendust meie bürooga.

 

1 reply

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga