Kuidas aruandlus toetab eesmärkide saavutamist? II osa: Kasumi suurendamine

Ettevõtte tegevuse laienedes ja müügitulu kasvades on oluline jälgida, kuidas muutuvad ajas raha ja kasum. Kas kasum kasvab lineaarselt müügituluga? Kuidas muutuvad samal ajal kulud? Ettevõtte numbriliste näitajate jälgimine annab sulle väärtuslikku infot, kuidas oma äri ja kasumit stabiilselt kasvatada. Et oluliste näitajatega kursis olla, sea sisse tõhus aruandlussüsteem.

Eesmärk – kasumi suurendamine

Kasumi suurendamiseks saad sa teha järgmist:

• tegele hinnapoliitikaga
• kontrolli otsekulusid
• kontrolli üldkulusid
• arvesta välja toodete/teenuste kasumlikkus ehk tegele kuluarvestusega
• koosta kasumiaruande eelarve ja kontrolli, et tegevus liiguks soovitud suunas.

Kui sul on mitu toodet/teenust, siis väga suure tõenäosusega ei ole nende kasumi teenimise võime ehk kasumlikkus sama. Seetõttu on oluline vaadelda nii ettevõtte kasumlikkust tervikuna kui iga toote ja teenuse kasumlikkust eraldi.

Näide

Vaatame ühte näidet: Ettevõte pakub kolme erinevat teenust. Ettevõtte märtsi brutokasum (ehk müügitulu miinus otsekulud) oli 50% müügitulust. Üldkulude tase oli 40% müügitulust ja kasum 10%.

Ettevõtte eesmärgiks on suurendada puhaskasumit 10% -> 20%. Selleks otsustati kõigepealt uurida iga teenuse kasumlikkust. Eesmärgiks seati, et iga teenuse kasumlikkus peaks olema vähemalt 50%.

Lähemal analüüsil selgus, et ühe teenuse brutokasum oli 90%, teisel 50%, aga kolmandal vaid 5%.

Pärast nende tulemuste väljaselgitamist oli võimalik hakata tegelema kolmanda teenuse tulude-kulude analüüsiga.

• kas on võimalik hinda tõsta? (kui jah, siis kui suur võiks uus müügitulu? kas osad kliendid loobuvad?)
• kas on võimalik kulusid kokku hoida? (nii, et kvaliteet ei langeks)
• ning kui kumbki variant ei ole võimalik ­ ­̶  siis kas tasuks selle teenuse pakkumisest hoopis loobuda?

Teenuse pakkumisest loobumise otsust tuleb alati hoolikalt kaaluda, sest sellega on seotud hulk riske. Kui su kliendid on harjunud sinult saama mitut teenust, võib ühest teenusest loobumisel kergesti juhtuda, et kliendid ei telli enam ka teisi, sest nad on harjuma saama teenuseid ühest kohast.

Samuti ei tasu koheselt tormata teenusest loobuma madala brutokasumi protsendi puhul – % võib olla küll väike, kuid kui summa on suur ja aitab püsikulusid katta olulises mahus, ei tohiks sa sellest kergekäeliselt loobuda.

Kolmas teenusekomplekti vähendamise risk puudutab sinu ettevõtte kulusid ja eriti hinda, mida tarnijad ja koostööpartnerid sulle pakuvad. Kui mahud on suured, saad sa suure tõenäosusega endale kaubelda soodsamat hinda. Kuid kui sa ostad vähem, on ka hind kõrgem, mis omakorda avaldab mõju sinu ettevõtte kasumlikkusele tervikuna.

Kuidas kasumlikkust välja selgitada?

Kasumlikkuse arvestamiseks tuleb müügitulu ja otsekulud toodete/teenuste lõikes ära jagada. Selleks pannakse igale müügiarvele, otsekulu ostuarvele ja vajadusel palgakulu kandele juurde „silt“ (projekt / kulukoht / dimensioon, igas raamatupidamisprogrammis oma nimetus), mis seob selle arve konkreetse toote/teenusega. Spetsiaalse raporti abil on hiljem võimalik välja võtta just selle toote/teenuse tulud ja kulud ning selle põhjal teha tulevikku vaatavaid otsuseid.

Kasumlikkuse analüüsimiseks tuleb sul teada

• millised on konkreetse toote, teenuse või tegevusega seotud kulud
• millisesse perioodi konkreetsed kulud kuuluvad

Kuluarvestus on protsess, mis võimaldab välja arvestada toote, teenuse või tegevusega seotud kulud ja aru saada, millised tooted/teenused on kasumlikud ning millised toodavad kahjumit. Ühelt poolt on kuluarvestus seotud finantsarvestusega – mineviku tulud ja kulud peavad olema korrektselt kajastatud. Teiselt poolt on kuluarvestus vajalik toodete mõistlikuks hinnastamiseks ja ettevõtte tegevuse kontrollimiseks ning planeerimiseks. Seega on kuluarvestus laiemalt ka juhtimise aruandlussüsteemi oluline osa.

Soovitus väiksemale (ja ka keskmisele) ettevõttele – keskendu sellele, et saad müügitulu ja otsekulud (ehk otseselt toote/teenusega seotud kulud) korrektselt jagatud. Üldkulude jagamine on pigem suurettevõtete teema, lisaks võib üldkulude valesti jagamine tekitada pigem kahju kui kasu.

Kulude ja tulude periodiseerimine ehk kulude ja tulude õigesse kuusse paigutamine ja vajadusel arvestuslik kajastamine on keeruline teema. Aga kui seda ei tee, siis on tulemus mõttetu ja järeldused valed.

Vaatame kolme ettevõtet:

1. Teenust osutav ettevõte – teenus osutatakse ühe kuu jooksul

Tulu kajastatakse teenuse osutamise kuus. Samas kuus kajastatakse ka teenuse osutamisega seotud kulud. Kui mõned teenuse osutamisega seotud arved on kuu lõpetamise ajaks laekumata, võetakse kulu arvele arvestuslikult, kuu viimasel kuupäeval. Summaks on parima teadmise kohaselt prognoositav kulu suurus, 100% täpne ei ole kunagi, ega peagi olema.

2. Teenust osutav ettevõte – teenus osutatakse pikema perioodi vältel

Pikaajalise teenuse puhul kajastatakse teenuse osutamisest saadav tulu proportsionaalselt samades kuudes nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud (valmidusastme meetod, loe lähemalt artiklist – Kuidas kajastada tulu teenuse osutamisel).

Toome näiteks programmeerimisteenuse. Programmeerija teeb tööd märtsis neli nädalat ja aprillis kaks nädalat. Arve esitatakse 100% aprilli keskel, peale töö lõpetamist. Programmeerija töötasu kajastatakse vastava kuu kulus.

Aprilli lõpus võetakse arvestuslikult arvele 4/6 tulust (parima teadmise kohaselt, kui suur arve lõpuks esitatakse), et tulud ja kulud oleksid samas perioodis. Muidu oleksid märtsis ainult kulud ja kogu tulu aprillis.

NB! Ehitusettevõtetel on veidi keerulisem arvestus, vaata täpsemaid reegleid RTJ 10.  https://www.rahandusministeerium.ee/et/easb/aruandluskorraldus

3. Kaubandusettevõte

Kaupade müügitulu kajastamine sõltub eelkõige sellest, milline on tehingu iseloom ning kas omandiga seotud riskid ja hüved on üle läinud müüjalt ostjale või mitte. Sellest saad täpsemalt lugeda artiklist, mis räägib, kuidas kajastada tulu kaupade müümisel.

Ostetud kaup võetakse kaubandusettevõttes esialgu arvele varuna soetusmaksumuses.

Soetusmaksumuse hulka kuuluvad:

• ostuhind
• transpordikulu
• muud – pakendamiskulu, remondikulu, sildistamiskulu vm.

Need kulud tuleb eraldi liikidena kajastada, kanda varude koosseisu (mitte perioodi kuluks) ja jagada tooteühikute peale laiali. Sõltuvalt äriloogikast jagatakse kulud kas kõigi partii ühikute peale ühtlaselt või konkreetsele kaubale. Kui hulgipakend pakendatakse ümber väikesteks pakkideks, siis jagatakse pakendamise kulu väikeste pakkide vahel laiali. Kui remonditakse edasimüügiks mõeldud autosid, siis seotakse remondikulu konkreetse autoga.

Kaubakulu kajastatakse kaubamüügi tuluga samas kuus – siin on tegelikult erinevaid variante, sõltub tegevusalast ja äriprotsessidest. Aruta see oma raamatupidajaga põhjalikult läbi, et kõik kenasti paika saaks.

Milline aruanne aitab kasumlikkust analüüsida?

Kasumlikkuse jälgimise ja analüüsimise peamiseks vahendiks on kasumiaruanne, kus on eraldi välja toodud otsekulud, brutokasum ja brutokasumi %. PS, võrdle numbreid kindlasti ka eelmiste perioodide ja eelarvetega.

• Kui hindad toodete/teenuste kasumlikkust, siis vaata lähemalt kasumiaruande ülemist otsa kuni brutokasumini, iga toote ja teenuse lõikes eraldi.
• Kui eesmärgiks on kulude kontroll, siis võta ette aruande kuluridade detailsem võrdlus eelarvega.

Lõpetuseks  ̶  kui kasumlikkust ei analüüsita, siis ei ole ettevõttel aimugi, mis tema kasumiga tegelikult toimub. Näiteks võib analüüsi tulemusel selguda, et mingi toode või teenus toodab ettevõttele hoopiski kahjumit. Et selliseid kahjusid vältida, on sulle abiks juhtimisarvestus ja korralik aruandlussüsteem. See aitab sul ettevõtet oluliselt paremini juhtida ja teha ettevõtte heaks kasumlikumaid otsuseid.

Loe ka sama seeria teisi postitusi:

Kuidas aruandlus toetab eesmärkide saavutamist? I osa: Kiire kasv

Kuidas aruandlus toetab eesmärkide saavutamist? III osa: Rahavoogude juhtimine

Kuidas aruandlus toetab eesmärkide saavutamist? IV osa: Juhtimine ja süsteem