Kaugtöö tegemise ja kodus töötamisega kaasnevad töötajale lisakulud. Näiteks võib tal vaja minna kiiremat internetiühendust, korralikku töölauda, töötooli, arvutit, monitori vms. Täiskohaga kodus töötades kulub ka rohkem elektrit ja vett. Kas ja millises ulatuses tööandja neid kulusid hüvitama peaks, sõltub asjaoludest, eriti sellest, kas kodukontoris kaugtööna töötamise võimalus on vastutulek töötajale või on see kohustuslik. Samuti sõltub kulude hüvitamine sellest, kui pikast kaugtöötamise perioodist me räägime.
Sellest nädalast saavad ettevõtjad taotleda töötukassalt töötasu hüvitist. Toetust ei jagata aga mitte kõigile. Töötasu hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kolmest seatud tingimusest vähemalt kahele. Nendeks on 30% käibelangus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, olukord, kus töötajatele pole võimalik kokkulepitud mahus tööd anda või fakt, et vähemalt 30% töötajatel on töötasu vähendatud vähemalt 30% või alampalgani. Seejuures makstakse hüvitist ainult töölepinguga tööd tegevatele töötajatele. Võlaõiguslikud töövõtjad ja FIE-d hüvitist praegu riigilt ei saa. On antud lootust, et ka see tuleb.
Maailmamajanduses oli kriisi juba ammu oodata. Nii suuri käibe kukkumisi siiski enamik ennustada ei osanud. Mõnedel ettevõtjatel kadus teenistus päevapealt, teistel on suur teadmatus – kui pikaks ajaks tellimusi veel jagub. Täpsemaid plaane teevad paljud hetkel päev korraga. Siiski on ettevõtjana vajalik läbi mängida ka pikemaid stsenaariume ning olla valmis kiireks ümberprofileerumiseks, et rasketel aegadel toime tulla ja kriisi lõpuni elus püsida.