ettevõtte diagnostika

Sageli kasutatakse finantssuhtarve vaid siis, kui pank või mõni muu rahastaja seda nõuab, nägemata nende juures ettevõttele vajalikku väärtust. Samas on finantssuhtarvud üks kõige ülevaatlikum viis oma ettevõtte diagnostikaks – nende abil on hea jälgida trende, samuti analüüsida, kuidas ettevõttel võrreldes konkurentidega läheb. Siin artiklis tutvustame 6 olulisemat suhtarvu, mida oma ettevõttes jälgida. Nende abil saad kohe hinnata, kuhu positsioneerub sinu ettevõte ja millised näitajad nõuavad kiiret reageerimist.

Suhtarvude liikumist ajas on hea analüüsida kuude kaupa. Selle eelduseks on aga, et raamatupidamine on tehtud kuude lõikes väga täpselt. See tähendab, et:

  • kaubamüügiga tegelevas ettevõttes on kaubakulu igakuiselt korrektselt arvestatud ja kajastatud kaubamüügi tuluga samas kuus
  • teenusettevõttes, kus ei esitata kõiki arveid igakuiselt, on tulu arvestuslikult kuude vahel laiali jagatud (valmidusastme meetod)
  • kõik olulised ostuarved on kajastatud tekkepõhiselt õiges kuus, sh vajadusel on kulud arvele võetud arvestuslikult.

Need põhimõtted võivad kõlada elementaarsena, kuid kui ettevõttel on raamatupidajalt tellitud vaid kohustuslik raamatupidamisarvestus, siis sellist kuude lõikes kulude täpset jagamist tavaliselt ei tehta. Põhjus on selles, et finantsarvestuses on perioodiks aasta ja oluline on vaid see, et maksud oleksid õigesti arvestatud ning aasta lõikes tulud ja kulud paigas. Samas kui selline detailne raamatupidamistöö on tegemata, siis annab finantsanalüüs vale tulemuse ja täpset igakuist analüüsi teha ei saa.

6 peamist suhtarvu ettevõtte diagnostikaks

Kõige olulisemad suhtarvud, mida oma ettevõttes jälgida, on debitoorse võlgnevuse laekumine päevades, müügitulu kasv, brutokasumi marginaal, netorahavoog ehk rahajäägi muutus bilansis, netokasumi marginaal ja omakapitali rentaablus.

Diagnostika esmaseks läbiviimiseks võta raamatupidamisest välja viimase 36 kuu bilansid ja kasumiaruanded, kontode lõikes. Tõsta kirjed Excelisse, arvuta välja peamised suhtarvud ja lisa need graafikule. Esimest korda diagnostikat läbi viies uuri arve täpsemalt. Igakuises aruandluses pane need ühe kuu lõikes ühele lehele/slaidile, nii saad paremini trendide liikumist jälgida.

1. Debitoorse võlgnevuse laekumine päevades

debitoorse võlgnevuse laekumine päevades = (keskmine debitoorne võlgnevus) / perioodi krediitmüügi tulu x perioodi päevade arv

See suhtarv näitab, mitu päeva keskmiselt kulub, et sinu müügiarved laekuksid.

Hea tulemus: alla 30 päeva, stabiilne või kergelt langev graafik.

Halb tulemus: üle 30 päeva ja kasvab.

Miks see on oluline?

Kui müügiarved laekuvad aeglasemalt, jääb sul raha pangakontol vähemaks. Selle näitaja range jälgimine aitab probleeme tuvastada juba ennetavalt ja vajadusel kasutusele võtta vastavaid meetmeid.

Mida teha, kui näitaja halveneb?

  • Vii läbi detailne deebitoride analüüs, hinda, kas probleem on ühe või mitme konkreetse kliendiga või on maksekäitumine halvenenud üleüldiselt?
  • Kui üldine maksekäitumine on sama, kuid probleem on konkreetse kliendiga, siis tuleb selle kliendiga tegeleda üksühele.
  • Kui üldine maksekäitumine on halvenenud, siis viitab see vajadusele üle vaadata oma krediidipoliitika.

2. Müügitulu kasv

müügitulu kasv = (selle kuu müügitulu – eelmise kuu müügitulu) / eelmise kuu müügitulu x 100

Müügitulu kasvu hindamiseks arvuta välja kasvuprotsent võrrelduna eelmise kuu sama näitajaga. Müügitulu kasv on kasulikum näitaja kui müügitulu suurus eurodes, sest protsent annab sulle muutuse ja trendi kätte märksa kiiremini.

Kui tulemus on:

  • Stabiilselt kasvav – see on ideaalne tulemus. Aitab planeerimisel ja paistab ideaalne investoritele. Küsimused, mida peaksid endalt küsima:
    • Kuidas kasvutempot säilitada?
    • Kas see on jätkusuutlik?
    • Kas mul on sisemisi piiranguid edasisel kasvul? Kas vajan investeeringuid?
    • Kas ma suudan kasvu säilitada ja samal ajal kasumit teenida?
    • Kas mul on kasvuks piisavalt raha ja kas suudan oma müügiarved piisavalt kiiresti kokku koguda?
  • Ebaühtlaselt kasvav – kasv iseenesest on hea märk, aga peaksid proovima välja selgitada, mida ebaühtlus tähendab? Kas siin on kaotatud ärivõimalusi? Kas ettevõte ei ole oma potentsiaali kasutanud? Ebaühtlase kasvu kontekstis on keeruline tootmist või töötajate palkamist planeerida. Samuti võib see kaasa tuua probleeme rahavoos. Siin tuleks hinnata, kas need kõikumised on probleem või mitte ning kas sellega saaks midagi ette võtta.
  • Stabiilselt kahanev – kahanev müük on teema, millega tuleb kohe kindlasti tegeleda. Leia, mis seda põhjustab ja kaalu võimalusi trendi muutmiseks. Kas oleks vaja suunata investeeringuid turundusse või hoopis kärpida kulusid?
  • Ebaühtlaselt kahanev – kõige murettekitavam trend. Müügid kahanevad, seejuures mitte-ennustatavalt. Siin on ilmselt probleemid prognoosimisel ja tõenäoliselt probleemid ka rahavoogudes. Hea soovitus oleks siinkohal ärimudel üksipulgi uuesti otsast peale lahti võtta.

3. Brutokasumi marginaal

brutokasumi marginaal = brutokasum / müügitulu  x 100

Brutokasumi marginaal mõõdab efektiivsust ja on tegevusalade lõikes erinev.

Damodarani andmetel on Euroopa ettevõtete keskmine brutokasum (v.a finantssektor) 32%. Erinevused tegevusalade lõikes on väga suured, alates kommunaalettevõtete 83% kuni autode jaemüügi 14%. Teenusettevõtetel on see keskmiselt 30%.

Eesti ettevõtted peaksid enda valdkonna kohta andmed kätte saama Statistikaameti tabelitest.

Teenusettevõtete puhul võib üldistuse teha järgmiselt:

Brutokasum alla 25% (ehk oluliselt alla  keskmise) – see on kindlasti arutamist vajav koht. Eksisteerib risk, et ettevõte ei suuda katta oma üldkulusid.

Brutokasum 25-35% – normaalne tulemus. Jälgi trendi, et % ei langeks.

Brutokasum üle 35% – hea tulemus, hästi juhitud ettevõte. Kontrolli igaks juhuks, kas otsekulude ja üldkulude jaotus on ikka tehtud korrektselt.

4. Netorahavoog ehk rahajäägi muutus bilansis

rahajäägi muutus bilansis = perioodi raha lõppjääk – perioodi raha algjääk

Raha on äriettevõtte vereringe. Ilma selleta ei saa ettevõte toimida. Kui raha hulk on:

  • Stabiilselt kasvav – siis on see suurepärane tulemus.
  • Ebaühtlaselt kasvav – suund on õige, aga kõikumised võivad tekitada ajutisi likviidsusprobleeme. Tuleb uurida, kuidas kõikumisi vähendada. Kui see ei ole võimalik, siis kaalu rahapuhvri hoidmist ja arvelduskrediidi kasutamise võimalust.
  • Stabiilselt kahanev – siin tuleb kindlasti uurida põhjuseid, mis selle olukorra taga on. Võib vajada strateegilist sekkumist – tulude kasvatamist ja/või kulude kokkuhoidmist. Lühiajalise lahendusena võib vajada täiendava finantseerimise leidmist.
  • Ebaühtlaselt kahanev – see on kõige ohtlikum variant ja sellega peab tegelema kohe. Selgita välja, kuidas kõikumisi vähendada, samuti tegele tulude suurendamise ja kulude kokkuhoiuga.

5. Netokasumi marginaal

netokasumi marginaal = netokasum / müügitulu x 100

Netokasumi marginaal on mõistagi väga oluline number. Ei tohi segi ajada netorahavooga. Netokasum ei sisalda laenude tagasimakseid ja investeeringuid, samuti ei sisaldu selles amordikulu.

Netokasumi „normaaltase“ sõltub tegevusalast, ettevõtte suurusest, arengutsüklist jpm.

Üldiselt loetakse heaks tasemeks 15%-list marginaali. 90%-l ettevõtetest on samas see näitaja alla 10%. Damodarani andmetel on Euroopa keskmine netokasum tegevusalade lõikes (v.a finantssektor) 6,5%. Teenusettevõtete keskmine on 5%.

Eesti keskmine netokasumi marginaal Statistikaameti põhjal on 9%.

6. Omakapitali rentaablus (return on equity)

omakapitali rentaablus = puhaskasum / keskmine omakapital x 100

Omakapitali rentaablus on suurepärane näitaja. See vastab küsimusele, kui palju on sinu poolt ettevõttesse paigutatud raha (sh väljavõtmata kasum) kasumit teeninud. Omakapitali rentaablust tuleb kindlasti vaadata koos netokasumi marginaaliga.

Kui omakapitali rentaablus on:

  • Alla 10% – see on madal tase ja nõuab tegelemist. Ettevõtte alguses võib see olla väiksem, kuid investorid ja potentsiaalsed ettevõtte ostjad ootavad kõrgemat tulemust.
  • Üle 10% – kui said tulemuseks rohkem kui 10%, siis on sinu ettevõtte puhul tegemist hästi juhitud ettevõttega. Tulemus näitab, et ettevõte suudab edukalt rahatagavara genereerida ja on aeg hakata kaaluma, kuidas teenitud tulu investeerida.

Damodarani andmetel on Euroopa ettevõtete keskmiseks tulemuseks (v.a finantssektor) 13%.

Eelpool kirjeldatud 6 finantssuhtarvu annavad kokku hea ülevaate ettevõtte seisust tervikuna. Kui liidad need oma ettevõtte igakuise finantsaruandluse osaks, siis saad trendide liikumist ajas igakuiselt efektiivselt jälgida ja vajadusel probleemidesse kiirelt sekkuda. Oluline on, et sa ei keskenduks vaid ühele näitajale, sest ettevõtte finantstervis on tervik, mis koosneb paljudest näitajatest. Näiteks tehes aktiivselt tööd müügi kasvatamise suunal, pead ühtlasi jälgima, et muud näitajad paigast ei nihkuks ja ettevõtet valesse suunda ei veaks.

Kui sul tekkis küsimusi diagnostika osas või sa vajad abi ühe või teise suhtarvu väärtuse tõlgendamisel ja finantsanalüüsis tervikuna, siis tutvu Robby&Bobby finantsjuhtimisteenustega ja tule meile kliendiks: https://robbybobby.ee/.

 

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

fourteen + thirteen =