Käibemaksu 11 põhitõde ja erandit ettevõtjale
Uuendatud 2. novembril 2026. Esmakordselt avaldatud 31. mail 2019.
Käibemaks mõjutab ettevõtte hinnastamist, rahavoogu ja igakuist töökorraldust. Eestis on standardmäär 24%, kuid õige arve koostamiseks tuleb teada ka seda, kes ostab, kus käive tekib ja milleks ostetud kaupa või teenust kasutatakse.
Allpool on 11 põhitõde koos levinud erandite ja praktiliste näidetega. Ülevaade lähtub Eesti ettevõtjast ning 2026. aasta reeglitest. Välistehingu puhul tuleb lisaks arvestada asjaomase riigi tingimustega.
1. Eestis on registreerimise piirmäär 40 000 eurot
Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib üldjuhul siis, kui seaduses loetletud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot. Piiri tuleb jälgida jooksvalt, sest kohustus tekib piirmäära ületamise päevast.
Alates 2025. aastast ei hõlma piirmäär ainult maksustatavat müüki. Arvesse lähevad ka teatud maksuvabad kinnisasja-, kindlustus- ja finantstehingud. Põhivara müük ning juhuslikud kinnisasja-, kindlustus- ja finantstehingud jäävad arvestusest välja. Juhuslikkust hinnatakse tehingu seose järgi ettevõtte põhitegevusega, mitte üksnes summa või sageduse põhjal.
Kui kogu käive koosneb maksuvabast ja 0% määraga maksustatavast käibest ning selles ei ole kauba ühendusesisest käivet, ei teki registreerimiskohustust ka piirmäära ületamisel. Välismaal tekkivat käivet Eesti 40 000 euro piirmäära hulka ei loeta, kuid seal võib tekkida eraldi maksukohustus. Vaata MTA selgitust piirmäära arvestamise kohta.
2. Välismaise teenuse ost võib tekitada kohustuse juba esimesest ostust
Kui ettevõte saab välisriigi ettevõtjalt näiteks reklaami-, tarkvara-, konsultatsiooni- või muud käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, võib tekkida kohustus registreerida end piiratud käibemaksukohustuslasena. Sellistel teenuseostudel rahalist alampiiri ei ole. Kohustus võib tekkida ka ettevõttel, kelle müügitulu on väga väike või alles puudub.
Piiratud käibemaksukohustuslane deklareerib ja maksab asjaomaselt ostult Eesti käibemaksu, kuid ei saa sisendkäibemaksu maha arvata ega lisa selle staatuse tõttu oma müügile käibemaksu. Näiteks 100-eurose välismaise reklaamiteenuse korral tähendab 24% määr 24 eurot tasutavat käibemaksu. Registreerimise tingimused leiad MTA juhendist.
Väikeste digiteenuseostude praktiline võimalus. Kui väga väikesel ettevõttel on näiteks üks väike välismaine tarkvaratellimus kuus, võib olla mõistlik osta teenus eraisikuna ja hüvitada ettevõtlusega seotud kulu majanduskulude aruande alusel. Ost peab olema korrektselt maksustatud tarbijamüügina. Säilita arve ja maksetõend ning märgi aruandesse ettevõtlusseos. Ettevõtte kuluks jääb hüvitatud summa koos käibemaksuga; eraisiku arvelt käibemaksu maha ei arvata.
Digiteenuste müüja võib ELi rakendusmääruse nr 282/2011 artikli 18 lõike 2 järgi käsitada KMKR-numbrit mitte esitanud klienti mittemaksukohustuslasena. Dokumentidega tõendatud ettevõtluskulu hüvitamise aluseks on tulumaksuseaduse § 12 lõige 3. Ostude väike arv aitab hinnata lahenduse praktilisust, kuid ei ole iseseisev käibemaksuvabastus: oluline on tehingu vormistus ja õige maksustamine.
Eraldi erand puudutab välismüüjat, kes kasutab Eestis kehtivat väikeettevõtete maksuvabastust. Kontrollitud EX-numbriga erikorra alusel tehtud maksuvaba ostu ei pöördmaksustata. Samuti ei tohi segi ajada teenuseostu ja kaupade soetamist teisest ELi riigist: viimase puhul on piiratud registreerimise üldine piirmäär 10 000 eurot kalendriaastas, eranditega näiteks uutele transpordivahenditele ja aktsiisikaubale.
3. Piiriülene müük vajab eraldi käibemaksuplaani
Enne välismaale müümist tee kindlaks ostja staatus, kauba liikumine ja teenuse liik. Kauba müük teise ELi riigi ettevõtjale, e-poe müük eraisikule ning välismaal asuvast laost tehtud müük võivad vajada erinevat käsitlust.
ELi eraisikutele kaugmüügil kehtib teatud tingimustel ühine 10 000 euro piirmäär. See hõlmab kokku ühendusesisest kaupade kaugmüüki ning teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavaid digiteenuseid. Piirmäär ei ole eraldi iga riigi kohta. Selle kasutamiseks peavad olema täidetud tingimused, sealhulgas piirmäära järgimine nii jooksval kui ka eelmisel kalendriaastal.
Kui müük tuleb maksustada ostja riigis, võimaldab OSS-erikord hõlmatud tehingute käibemaksu deklareerida ja tasuda Eesti kaudu. OSS ei lahenda automaatselt kõiki kohustusi. Näiteks teises riigis asuv ladu ja sealt tehtavad kohalikud müügid võivad endiselt nõuda kohalikku registreerimist.
Alates 2025. aastast saab taotleda ka väikeettevõtete erikorda. See võimaldab tingimustele vastaval ettevõttel kasutada teises liikmesriigis sealset maksuvabastust. ELi kogukäive ei tohi jooksval ega eelmisel kalendriaastal ületada 100 000 eurot ning järgida tuleb ka sihtriigi piirmäära ja muid tingimusi. Maksuvabastus eeldab taotlemist ja EX-numbri kinnitamist; see ei rakendu automaatselt. MTA väikeettevõtete erikorra juhend selgitab ka aruandlust ja ostude käsitlust.
Kui müüd mitmel turul või Amazoni, Shopify või muu platvormi kaudu, tasub maksustamine siduda müügi- ja laoandmetega. Vaata, kuidas aitame korraldada e-kaubanduse raamatupidamist ja OSS-aruandlust.
4. Vabatahtlik registreerimine võib olla kasulik
Enne kohustusliku piirmäära täitumist võib ettevõte taotleda vabatahtlikku registreerimist. See võib olla mõistlik, kui teed maksustatava tegevuse jaoks suuri investeeringuid või ostad palju käibemaksuga kaupu ja teenuseid. Samuti juhul, kui kliendid on ettevõtted, kellel on ostu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
Registreerimine tähendab aga ka käibemaksu lisamist maksustatavale müügile ja regulaarset aruandlust. Pelgalt ostuarve olemasolu ei taga mahaarvamisõigust. Vaata koos läbi kliendid, hinnad, kulud, planeeritud investeeringud ja halduskulu. Maksustatava tegevuse alustamise kavatsust peab vajadusel tõendama.
5. Eraisikust kliendi puhul arvuta mõju lõpphinnale
Kui klient käibemaksu maha arvata ei saa, loeb talle tasutav lõpphind. Eriti oluline on see teenuseettevõttes, mille peamine kulu on töötasu: palgalt ja tööandja maksudelt sisendkäibemaksu maha arvata ei ole.
Näide. Ettevõte müüb standardmääraga maksustatavat teenust lõpphinnaga 124 eurot. Kui pärast käibemaksukohustuslaseks saamist jääb hind samaks, on müügitulu 100 eurot ja käibemaks 24 eurot. Kui soovid säilitada käibemaksuta müügituluna 124 eurot, peab uus lõpphind olema 153,76 eurot. See on lihtsustatud näide, milles ostukulude käibemaksu mõju ei ole arvestatud.
Käibemaksu osa käibemaksuga hinnast leitakse valemiga lõpphind × 24 ÷ 124, käibemaksuta hind valemiga lõpphind ÷ 1,24. Hinnamuutuse otsustamisel vaata ka toote või teenuse tegelikku kasumlikkust.
6. 2026. aasta käibemaksumäärad on 24%, 13%, 9% ja 0%
| Määr | Millal kasutatakse? |
|---|---|
| 24% | Standardmäär enamikule kaupadele ja teenustele. Kehtib alates 1. juulist 2025. |
| 13% | Majutus ning majutus koos hommikusöögiga. Eraldi müüdav toitlustus ei muutu seetõttu 13% määraga teenuseks. |
| 9% | Seaduses nimetatud raamatud ja õppekirjandus, sealhulgas elektroonilised väljaanded; nõuetele vastavad ajakirjandusväljaanded, ravimid ning loetellu kuuluvad meditsiiniseadmed ja abivahendid. |
| 0% | Näiteks nõuetekohaselt tõendatud kauba eksport ja tingimustele vastav kauba ühendusesisene käive. |
Nullmäär ja maksuvabastus on erinevad. Nullmääraga käive on maksustatav käive ning sellega seotud ostudelt võib üldreeglite kohaselt sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuvaba käibega seotud ostudel mahaarvamisõigus üldjuhul puudub. Välisriigis tekkiva teenusekäibe puhul tuleb eraldi kontrollida käibe tekkimise kohta, arve märget ja deklareerimist.
Ära määra maksumäära üksnes kliendi aadressi või arve kuupäeva järgi. Arvestada tuleb tehingu sisu, käibe tekkimise aega ja vajadusel üleminekureegleid. Täpsed tingimused on MTA maksumäärade juhendis.
7. Sisendkäibemaksu jaoks on vaja nõuetekohast arvet
Tavalise käibemaksuarve olulised andmed on müüja ja ostja nimi ning aadress, müüja KMKR-number, arve number ja kuupäev, kauba või teenuse kirjeldus ja kogus või maht, hind ning maksustatav summa ja käibemaks määrade kaupa. Tehingu kuupäev lisatakse siis, kui see erineb arve kuupäevast. Teatud tehingutel on vaja ka ostja KMKR-numbrit ja erimärget, näiteks „pöördmaksustamine”.
Kontrolli arve kohustuslikke andmeid juba ostmisel. Pangaväljavõte või kaardimakseterminali kviitung üksi ei asenda nõuetekohast käibemaksuarvet.
Lihtsustatud arve on lubatud seaduses nimetatud juhtudel kuni 160 euro suuruse käibemaksuta summani, näiteks reisijateveol ning parkimisautomaadi või automaattankla väljatrükil. See ei ole üldine luba käsitada iga väikest ostutšekki lihtsustatud arvena. Sellisele arvele lisab ostja oma nime ja KMKR-numbri. Vaata lihtsustatud arve täpseid nõudeid.
8. Mahaarvamisõigus sõltub ostu kasutusest
Sisendkäibemaksu saab üldjuhul maha arvata ostult, mida kasutatakse maksustatava käibe tarbeks. Kui ost teenib korraga maksustatavat ja maksuvaba tegevust või ka erakasutust, tuleb mahaarvatavat osa piirata. Välismaal toimuva tegevuse ja erikordade puhul tuleb õigust hinnata eraldi.
Näiteks võib ettevõte kasutada otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit: ainult maksustatava käibega seotud ostud eristatakse maksuvaba käibega seotud ostudest ning ühiskulude käibemaks jaotatakse sobiva proportsiooni järgi. Meetod ja aastane korrigeerimine peavad vastama sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise reeglitele.
Mahaarvamine tähendab esmalt ostu käibemaksu arvestamist müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu vähenduseks. See ei tähenda, et iga ostu käibemaks laekub eraldi pangakontole. Ka põhivara kasutusotstarbe muutus võib nõuda varasema mahaarvamise korrigeerimist.
9. Vastuvõtu- ja töötajate kuludel on eripiirangud
Külaliste vastuvõtuks ning oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks ostetud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu üldjuhul maha ei arvata. Seega ei anna kliendiga peetud ärilõuna ettevõtlusseos automaatselt õigust restoraniarve käibemaksu maha arvata.
Erand on töölähetuses töötaja majutus. Nõuetekohaselt dokumenteeritud lähetuse majutuskulult saab sisendkäibemaksu maha arvata üldistel tingimustel. Töötaja eraldi toitlustuskulu jääb piirangu alla. Käibemaksu tuleb hinnata eraldi sellest, kas samalt kulult tekib tulumaks või erisoodustus. Loe MTA selgitust mahaarvamise piirangute kohta.
10. Sõiduauto 50% reeglil on kindlad erandid
Nii töösõitudeks kui ka erasõitudeks kasutatava sõiduauto ostu, kasutuslepingu ja jooksvate kulude käibemaksust saab üldjuhul maha arvata 50%. Maksuvaba käibe või väiksema ettevõtluses kasutamise osakaalu tõttu võib mahaarvatav osa olla veel väiksem.
100% mahaarvamine on võimalik seaduse tingimustel, näiteks eranditult ettevõtluses kasutatava auto puhul. Eraldi reeglid kehtivad müügiks või rendileandmiseks soetatud autodele ning peamiselt taksoveoks või õppesõiduks kasutatavatele autodele. Üksnes registrimärge ei tõenda, et erasõidud on välistatud: vajalik on tegelik töökorraldus ja seda toetavad tõendid.
Kui 100% ettevõtluses kasutatud auto kasutus muutub, võib tekkida varasema sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustus. Seetõttu vaata MTA sõiduautode juhendit nii enne ostu kui ka kasutuskorra muutmisel.
11. Teises ELi riigis tasutud käibemaksu saab teatud tingimustel tagasi taotleda
Eesti käibemaksukohustuslane võib taotleda teises liikmesriigis õigesti tasutud käibemaksu tagastamist näiteks ettevõtlusega seotud hotelli- või muult sobivalt ostuarvelt. Tagastamisõigus sõltub ka selle riigi reeglitest: iga kulu ja iga arve ei anna automaatselt õigust tagastusele.
Taotlus esitatakse e-MTA kaudu üldjuhul hiljemalt järgmise kalendriaasta 30. septembriks. Tavapärane miinimum on aasta kohta 50 eurot ning vähemalt kolmekuulise, kuid aastast lühema perioodi kohta 400 eurot riigi kohta. Aasta lõpuni jäänud perioodil kehtib erand. Vaata MTA tagastamisjuhendit.
Välisriigi käibemaksu ei arvata maha Eesti käibedeklaratsioonil. Kui müüja lisas käibemaksu ekslikult tehingule, mis oleks pidanud kuuluma pöördmaksustamisele, küsi müüjalt parandatud arve.
Pane käibemaks ettevõtte töökorraldusse
Tavalise käibemaksukohustuslase arvestusperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise üldine tähtaeg on järgmise kuu 20. kuupäev. Vajadusel lisanduvad KMD INF ja ühendusesisese käibe aruanne; OSS-il on eraldi kvartaalne arvestus. Kontrolli oma ettevõttele kohalduvaid aruandluskohustusi.
Hoia maksudeks vajalik raha rahaplaanis eraldi. Müügiarve väljastamine ja kliendi makse laekumine võivad jääda eri kuudesse ning tavapärases arvestuses ei lükka laekumata arve automaatselt maksukohustust edasi. Loe lähemalt, miks kasum ja pangajääk erinevad. Piirmäärade, maksukohustuste ja rahavoo jälgimine võiks kuuluda ka ettevõtte regulaarsesse juhtimisaruandlusse.
Kas sinu ettevõtte müügid ja ostud saavad õige käibemaksukäsitluse? Kirjuta Robby & Bobbyle ning kirjelda, mida müüd, kellele müüd ja millistes riikides tegutsed. Nii saame aidata paika panna sinu ettevõttele sobiva arvestuse ja aruandluse.