7 olulist aspekti sporditoetusest

 

Sporditoetus on hea võimalus oma töötajate tervist maksuvabalt toetada.

Vaatame üle, millised on sellega kaasnevad võimalused ja kohustused. 

Kui palju võib sporditoetust maksta?

Sporditoetust on võimalik maksta maksuvabalt kvartalis maksimaalselt 100 euro ulatuses. Maksuvaba piirmäär kehtib ainult ühele töötajale ja ühele kvartalile, kasutamata sporditoetust ei ole võimalik järgnevatesse kvartalitesse üle kanda. Piirmäär kehtib ühe töötaja kohta ühe tööandja juures. Kui töötajal on mitu tööandjat, võib iga tööandja talle 100 euro väärtuses maksuvaba sporditoetust maksta. 

Kas sporditoetus jääbki kehtima?

Sporditoetust on võimalik maksta juba alates 01. jaanuarist 2018. aastast ning tegemist on tähtajalise soodustusega, mis kehtib viis kalendriaastat ehk kuni 01. jaanuarini 2023. aastani. Enne tähtaja saabumist analüüsitakse, kas soodustus täitis oma eesmärgi. Sporditoetus võib katta tervise edendamisega seotud kulusid, mille pikemaajalisem eesmärk on vähendada töötajate võetud haiguspäevade arvu. Selleks hinnatakse maksuameti andmeid, kust on näha töötajate tervisesse investeeritud summad ning haigekassa andmeid haiguslehtede võtmise kohta. Seejärel otsustatakse, kas maksuvabalt sporditoetuse maksmist pikendatakse või ei. Maksu- ja tolliameti selgituse leiad siit. 

Kellele on sporditoetus ette nähtud?

Sporditoetus ei ole tööandjale kohustuslik kulutus, vaid võimalus. Tööandjal on õigus otsustada, mis tüüpi kulutusi makstava kompensatsiooni eest on võimalik teha. Sobivate kulutuste loetelu tuleneb tulumaksuseadusest (TuMS §48 lg 5-5)

Soodustust saavad rakendada kõik Eesti Vabariigi ettevõtted, välisriikide filiaalid ja püsivad tegevuskohad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. 

Töötajate all on mõeldud järgmisi töötamise liike:

  • töölepinguga töötaja
  • võlaõigusliku lepinguga töötaja
  • riigiametnik
  • juhatuse või nõukogu liige
  • füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud

Töötaja ei pea töötama täistööajaga. Kusjuures, kui tööandja on otsustanud maksta sporditoetust, peab ta võimaldama seda kõikidele töötajatele. Vastasel juhul on tegemist maksustatud kuluga.

Milliseid kulusid saab sporditoetusega kompenseerida?

1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu (näiteks Tartu maraton);

2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi (näiteks spordiklubi liikmetasu);

3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi (näiteks tööandja ruumides asuva jõusaali masinate hooldus);

4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;

5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.

Kuidas kulusid hüvitada?

Kui töötaja tegi kulutuse oma raha eest, esitab töötaja ettevõttele majanduskulude aruande koos kuludokumendiga. Kuludokumendil võib olla 150 eurot, aga kuluhüvitiste summa ei tohi kvartali lõikes ületada 100 eurot. Kui otsustad osta kolmekuulise jõusaalipaketi, võid selle eest küsida tööandjalt sporditoetust eest ühe kuludokumendina. Kui otsustad igakuise hüvitise kasuks, aga sinu jõusaali kuumakse ületab 33 eurot kuu kohta, siis on mõistlik iga kuu esitada 33 euro suuruses kuluhüvitise avaldus.

Kui tegemist on ettevõtte poolt otse tehtud kuluga, siis liigub ostuarve mööda tavapärast rada, lihtsalt konteeritakse eraldi kontole. Selline kulu võib olla näiteks kontorihoones asuva jõusaali hoolduskulu. 

Tööandjal on kohustus pidada arvestust, et ta on kõigile oma töötajatele soodustuse kasutamist pakkunud. Selle jaoks on vaja töötaja poolset kinnitust paberil, siseveebis või digiallkirjana. Samuti on tööandja kohustatud pidama arvestust, kui palju konkreetne töötaja on maksuvabastust kasutanud. Täpset juhendit arvepidamiseks loodud ei ole, kuid ettevõttel peab olema võimalus see maksuametile ette näidata. 

Mis on SportID keskkond?

SportID on eraldi arendatud keskkond, mille eesmärk on hõlbustada tööandjal sporditoetuste üle arvepidamist. Tööandja annab töötajale limiidi, mis ulatuses töötajal on võimalus kompensatsiooni konkreetse ajaperioodi ajal kasutada. Keskkond peab ise arvestust kasutatud ja kasutamata hüvitise kohta. Igati mugav lahendus, kasutame seda ka ise.

Samuti on võimalus töötajal leida keskkonnast SportID’st koostööpartnerid, kes pakuvad SportID kasutajatele soodustusi. 

Miks võiks kaaluda tervisekindlustust?

Kõige levinum variant on ehk spordiklubide liikmetasude hüvitamine või SportID kasutamine. Vähem levinud (aga huvitav) variant on võimalus pakkuda töötajale täiendavat tervisekindlustust. Tervisekindlustus võib katta näiteks järgnevaid kulutusi – ambulatoorne ravi ja taastusravi, hambaravi, retseptiravimid, vaktsineerimine, haiglaravi ja taastusravi haiglas, prillid ja kontaktläätsed. Eestis pakuvad tööandja ravikindlustust  BTA, ERGO, If ja Seesam Kindlustus. 

 

Anna meile teada, millised on sinu kogemused sporditoetusega ja kas Sinu arvates täidab see oma eesmärki. 🙂 Loe ka siit, kuidas veel oma töötajaid motiveerida.  

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.