Kõik, mida pead teadma autokompensatsioonist

 

Tööga seoses tuleb ikka ette töösõite, aga töötaja ei ole kohustatud neid enda taskust kinni maksma. Kui ettevõte ei pea vajalikuks töötajale tööauto soetamist, siis on võimalus maksta autokompensatsiooni (ehk isikliku auto kasutamise hüvitist). Tööalasteks sõitudeks loetakse näiteks ka kliendikohtumisele sõitu, kontoritarvete poes käiku või töölähetuses käimist.

 

Arvestust pidades on autokompensatsiooni lubatud maksta maksimaalselt 335 eurot ühe kalendrikuu kohta (kuni 0,3 eurot kilomeetri kohta). Hüvitist ei pea välja maksma igakuiselt, vaid võib maksta kvartali lõpus või aasta lõpus. Autohüvitist makstes peab meeles pidama, et kompensatsioon peab katma kõik autoga seonduvad kulud, sh kütus ja autoremont. Täiendavaid kulusid ei saa maksuvabalt hüvitada (erandiks on ainult parkimistasu). Ettevõttel on võimalus soetada ka ettevõtte auto, selle maksustamisest saad lugeda täpsemalt siit.

Autokompensatsiooni makstes ei pea autojuht olema auto omanik. Auto võib olla ka liisingus või elukaaslase oma, küll aga peab olema olemas dokument, mis tõestab inimese kasutusõigust sellele autole. Auto ei tohi olla hüvitist maksva ettevõtte oma, aga võib kuuluda mõnele teisele ettevõttele. 

Hüvitise maksmise kohta tuleb vormistada tööandja kirjalik otsus (nt juhatuse otsus), mis sisaldab:

  • hüvitise saaja isikuandmeid (ees- ja perekonnanimi)
  • hüvitise suurust
  • perioodi, mille eest hüvitist saadakse (kuu, kvartal, aasta vms)

Otsusele tuleb lisada auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (auto registreerimistunnistus või volitus).

Isegi väikefirma puhul tuleb need nõuded täita, sest vastasel korral peab tagantjärele nendelt summadelt makse maksma, lihtsalt formaalsete reeglite rikkumise eest.

 

Arvestuse pidamine

Sõidukompensatsiooni maksmiseks peab töötaja pidama arvestust tehtud sõitude kohta. Kõige lihtsam on arvestust pidada Excelis täidetava sõidupäeviku abil, kuhu kantakse kõik tehtud tööalased sõidud ning nende kirjeldused. 

Exceli tabelisse tuleks märkida:

algusesse:

  • autokompensatsiooni saava inimese isikuandmed (ees- ja perekonnanimi)
  • auto registrinumber
  • sõidupäeviku periood (nt august)

iga sõidu kohta:

  • läbisõidumõõdiku (odomeetri) näit iga töösõidu alguses ja lõpus
  • kuupäev ja sõidu eesmärk (nt kohtumine kliendiga Mari Maasikas)

Sõidetud kilomeetrite arv korrutatakse kokkulepitud kilomeetri hinnaga ning saadakse makstava hüvitise summa. Kui summa jääb alla 335 euro kuu kohta, saab maksta hüvitist maksuvabalt. Kui summa on suurem, peab hakkama piirmäära ületavalt summalt makse maksma või makstaksegi kompensatsiooni ainult 335 euro ulatuses. Kui lisada dokumendile ka vajalikud algdokumendi rekvisiidid (nimetus ja number, koostamise kuupäev, ettevõtte nimi ja aadress), sobib see raamatupidajale algdokumendiks. 

Sõidupäevikusse pole vaja lisada erasõite, ainult töösõidud. Meeles tuleb pidada, et kodu ja töökoha vahelist sõitu ei saa reeglina lugeda töösõiduks, kui just ei sõideta kodust kliendikohtumisele või inimene töötabki ainult kodukontoris. Täpsed reeglid tuleks fikseerida (nt ettevõtte töösisekorraeeskirjades või eraldi korras), et vältida hiliseid arusaamatusi. 

Kodu ja töökoha vahelisi sõite saab hüvitada ka juhul kui:

  • ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga
  • kui töölepinguga töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast.

Isikliku auto kasutamise hüvitist maksval ettevõttel tuleb esitada makstud hüvitiste kohta maksuametile deklaratsioon INF 14, kalendriaasta peale kokku, esitamise tähtajaga 01.02. Deklaratsioonis tuleb ära näidata kõik makstud isikliku auto kasutamise hüvitised: kellele maksti, kui palju maksti ja vastava auto registrinumber.

Loe täpsemalt siit, kuidas hüvitist deklareerida. 

 

Erandid

Kõik eelmainitu kehtib ainult sõiduautode kohta. Kas auto on sõiduauto või mitte, sõltub auto registreerimistunnistusele märgitud kategooriast. Kui auto ei ole auto registreerimistunnistuse järgi sõiduauto (M1- või M1G-kategooria), vaid näiteks kaubik, siis eelmainitud reeglid ei kehti. 

Kui isiklikku autot kasutati lähetusse sõitmiseks ja autokompensatsiooni piirmäär on juba täis, siis võib hüvitada kulud dokumentide alusel (nt kütusetšekid). Töölähetuse kulud lähevad eraldi kategooria alla. Eelnevalt räägitud piirmäärad ja deklaratsioonid nendesse ei puutu. 

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga