Eraisikutele tehtavate maksete maksustamine

Tulumaksuseadus ütleb, et ettevõtted peavad kinni pidama vajalikud maksud eraisikutele tehtavatelt väljamaksetelt (eranditeks on vaid vara müügiga seoses tehtavad väljamaksed ning väljamaksed FIE-dele, kuna neil on võimalus kulud maha arvata ja mitte täissummalt makse maksta). 

Maksustamine sõltub sellest, mille eest makstakse. Kui tegemist on töösuhtega või võlaõigusliku lepinguga (inimene teeb aktiivset tööd ettevõtte heaks), tuleb tasuda kõik tööjõumaksud. Kui tegemist on passiivse tegevusega (nt soovitusturundus, teose kasutada andmine), siis ainult tulumaks.

Viimasel ajal on tekkinud arutelu, millises ulatuses kehtib maksude arvestamise kohustus vahendusportaalidele, sest nad on ainult tasu vahendajad, mitte töö tellijad. 

See on tekitanud segadust teenuseosutajate seas, kes ei ole ka ise tulumaksu tasunud ning on hiljem Maksu- ja Tolliametilt nõude saanud. 

Maksuameti üldist arvamust tulumaksu kinnipidamise kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Mis on vahendusportaal?

Vahendusportaalid viivad kokku tellija ja teenuseosutaja. Portaal peab tellija poolt makstud tasult oma tasu kinni ja kannab ülejäänud summa teenuseosutajale. Maksude tasumise osas on erinev praktika. Mõni peab kinni ja maksab riigile kõik tööjõumaksud (näiteks Wolt on seda avalikult teatanud), mõni kannab kogu raha teenuseosutajale, suhtudes temasse kui ettevõtjasse. Sellisel juhul tuleb teenuseosutajal ise oma maksude eest hoolitseda. 

Millised võimalused on teenuseosutajal?

Kui ettevõte ei pea eraisikule tehtud väljamakselt makse kinni, liigub maksude tasumise kohustus väljamakse saajale. Seega teenusosutaja peaks kindlasti olema teadlik, kuidas ettevõte käitus.

Maksude tasumisel tuleks kõigepealt eristada juhuslikku tulu ja ettevõtlust.

Kui inimese poolt teenitud tulu on juhuslik, siis võib ta saadud tulu deklareerida oma tuludeklaratsioonis „muu tulu“ alajaotuses.

Kui tegemist on regulaarse tulu teenimisega, tuleks kindlasti end vormistada ettevõtjaks, ehk valida FIE või äriühingu vahel. Ettevõtluskonto on samuti mõnel juhul sobivaks lahenduseks.

Maksu- ja Tolliameti lehel on kirjas, et teenuse osutamine läbi vahendusportaali on oma olemuselt ettevõtlus. Inimene peab ise otsustama, kas ta soovib teenust pakkuda:

  1. FIE-na;
  2. äriühingu kaudu;
  3. läbi ettevõtluskonto.

FIE

Ettevõtlusega tegelemisel on üheks võimaluseks hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks. Selle plussiks on võimalus ettevõtlustulult maha arvestada ettevõtlusega seotud kulud. Samas tekib siin kohustus maksta ise tulu- ja sotsiaalmaksu.  FIE-d esitavad korra aastas tuludeklaratsiooni järgneva aasta 30. aprilliks.

Äriühing

Osaühingud saavad samuti tulu teenimiseks vajalikke kulusid maha arvestada, kuid osaühingu tegemisel tuleb arvestada, et palgatulult peab maksma ise tööjõumakse. Lisaks peab korra aastas esitama majandusaasta aruande ja iga kuu maksustatavate väljamaksete tegemisel maksudeklaratsiooni Maksu- ja Tolliametile. Tuleb arvestada seda, et kui füüsiline isik teeb aktiivselt tööd, siis tuleb maksta ka selle eest tasu.

Ettevõtluskonto

Eraisikult eraisikule pakutavate teenuste osutamiseks on võimalik kasutada ettevõtluskontot. Ettevõtluskontole laekunud tulust arvestatakse maha maksud, seega inimene ise makse deklareerima ei pea. 

Arvestama peab aga sellega, et maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamise teenitud kasum, seega ei ole lubatud kulusid maha arvata. Kui on soov kulusid maha arvata, siis on vajalik tegutseda kas FIE-na või teha äriühing. 

Kui juriidiline isik teeb makse teenuse eest ettevõtluskontole, peab ta tasuma täiendava tulumaksu 20/80%. Tekib jällegi küsimus, kas vahendusportaalide tegevust peaks teisiti tõlgendama.

Mille eest vastutab vahendusportaal?

Üldjuhul on nii, et tulumaksu peab kinni juriidiline isik tulu tasumisel, seega peaks justkui vahendusportaal tulumaksu maksetelt kinni pidama. Maksu- ja Tolliameti lehel on kirjas aga, et taksoveoteenus on oma olemuselt ettevõtlus ning vahendusportaalid ei ole tööandjad, seega makse nad ei tasu. Erand pärineb Maksu- ja Tolliameti 2015.a. otsusest – loe selle kohta nt siit. Erand on tehtud konkreetselt jagamismajanduse autojuhtidele, muude tegevusalade korral tasuks väga hoolikalt kaaluda ja maksukonsultantidega konsulteerida, kas see erand võiks ka teistele rakendada. Samuti võivad sellised suvaliselt tehtud erandid ootamatult oma lõpu leida.

Tsitaat viidatud artiklist: „Sõerd arvas, et praeguse seaduse järgi peaksid jagamismajanduse firmad juba praegu väljamakset tehes tööjõumaksud kinni pidama. Praktika, kus Bolti ja Uberi ning teistele jagamismajanduse autojuhtidele raha üle kandes tööjõumakse ei tasuta, tuleneb tema sõnutsi ilmselt maksuameti kehtestatud erandist. „Aga see erand jagamismajandusele ei tulene mitte seadusest, vaid on maksuameti antud,” märkis Sõerd.“

Mõistlik oleks siiski reeglid selgelt paika saada, et ei tekiks teenuseosutajatel ootamatuid tulumaksukohustusi ega portaalidel olulisi maksuriske kui arvamused muutuma peaksid. Seejuures võiks muuta reegleid pigem selgelt liberaalsemaks, võimaldades suuremat vastutust inimestele endile. Jagamismajandus võimaldab väga vajalikku täiendavat sissetulekut mitmetele väiksema konkurentsivõimega inimestele (nt kehvema keeleoskusega Eesti elanikud, liikumispuudega inimesed, vanemaealised jm).

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.