Kulude maksustamise põhitõed, mis on vajalikud igale ettevõtjale

Sõltumata sellest, millises valdkonnas sinu ettevõte tegutseb, pead sa üldjoontes teadma, mille eest riik sult makse nõuab. Samuti võiksid teada, millised on riigi poolt ettenähtud soodustused, et sa ei maksaks teadmatusest rohkem makse, kui tegelikult maksma peaks. Räägime kulude maksustamisest ehk ettevõtte tulumaksu loogikast Eestis ja mujal, maksuvabadest ja maksustatavatest kuludest, erisoodustustest ja ettevõtlusega mitteseotud kuludest.

Ettevõtte tulumaks

Tulumaks on laialdaselt kasutatav maks, mida riik kogub ettevõtetelt, kes teevad maksustatavaid või nö mittesobivaid kulusid.

Tulumaksumäär Eestis on 20%, mis kehtib brutosummale – see tähendab, et kui arvutad ülevalt alla, siis pead kogusummalt kinni pidama 20%. Kui teed sama arvutuskäigu netosummalt alt üles, siis pead liitma 25% juurde.

Näide:

• brutosumma 125 – 20% tulumaks = 25
• netosumma 100 * 25% tulumaks = 25

Iseenesest ei ole tulumaksu rakendamises midagi unikaalset. Sama põhimõtet kasutatakse ka mujal riikides. Kuid kui enamikes riikides on tavaline, et tulumaksu makstakse ettevõtte iga-aastaselt kasumilt, siis Eestis maksame me makse igakuiselt ja siis, kui tulu ettevõttest välja võtame või kui teeme maksustatavaid kulusid. Samas kui sa tulu välja ei võta ja seda investeeringuteks kasutad, siis tulumaksu maksma ei pea.

Tulumaksu praktika meil ja mujal riikides:

• mujal maailmas tavaline – iga-aastane tulumaks ettevõtte kasumilt sh tuludeklaratsioonis kasumile “sobimatute kulude” liitmine
• Eestis – tulumaks dividendidelt, investeeringud maksuvabad
• “sobimatutelt kuludelt” tulumaksu (ja vahel ka sotsiaalmaksu) tasumine igakuiselt

Maksuvabad kulud

Maksuvabade kulude hulka kuuluvad kulud, mille seos on ettevõtlusega selgelt põhjendatud, mis on vajalikud ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad kulud.

Lisaks on Eestis terve rida erireeglitega kulusid, mida deklareerima ega maksustama ei pea, kuid millele kehtivad teatud piirmäärad ja reeglid. Nendeks on näiteks:

• lähetuskulud (sõidukulud, majutuskulud)
• kodukontori kulud (kommunaalkulude hüvitamine %, remont, sisustus)
• töötervishoiukulud (tervisekontroll, ergonoomika, töötervishoiuarsti poolt määratud protseduurid).

Samuti on meil kulusid, millele kehtivad erireeglid ja mida peab ka deklareerima. Sellised näited on:

• autokompensatsioon (tööalased sõidud, 30 senti/km, 335 eurot/kuu)
• sporditoetus (100 eurot/kvartal, konkreetne loetelu sobivatest kuludest).

Loe töötajatele mõeldud maksusoodustustest lähemalt.

Maksustatavad kulud

Eestis maksustatakse lisaks töötasule ja dividendidele 3 liiki kulusid – need on erisoodustused, millelt makstakse tulumaks ja sotsiaalmaks, kingitused-annetused-vastuvõtukulud, mis maksustatakse ainult tulumaksuga ja kolmas liik on samuti tulumaksu alla minevad ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Maksustatavatelt kuludelt käibemaksu tagasi küsida ei saa.

1. Erisoodustused

Erisoodustusi võib sisuliselt käsitleda töötaja palgalisana. Need on asjad, mida inimene ostaks muidu oma netopalgast. Loogika siin taga on selline, et kui ostetav asi omab töötaja jaoks rahalist väärtust ja see ei ole ettevõtluse jaoks otseselt vajalik, siis maksustatakse seda praktiliselt samamoodi nagu palka. Kui see ei ole aga rahaliselt mõõdetav (nt lilled) või see on tööks vajalik (nt töötool, pastakas, auto), siis see erisoodustuse alla ei lähe. Seejuures – kui tegemist on tööks vajaliku asjaga, siis ei ole hind oluline. Sa võid osta ükskõik kui kalli tooli või auto oma töötajale, nii kuidas vajalikuks pead.

Erisoodustust saab määrata Eesti töölepingu alusel töötajale, VÕS-lepinguga töötajale ja juhatuse liikmele + nende pereliikmetele. Kui ettevõte kuulub kontserni, siis ka teiste ettevõtete töötajatele. Kui sul on töötaja Lätis, siis tema töötasu ja erisoodustus maksustatakse sealsete reeglite alusel, tema siia alla ei kuulu.

Näiteid erisoodustustest:

• auto isiklikuks otstarbeks ja eluasemekulud – mõlema suhtes kehtivad erireeglid ja piirmäärad
• toitlustus – erandiks hotelli hommikusöök (seda arvel eraldi välja ei tooda) ja koolitus või üritus linnast väljas turismitalus, kus muud toitlustusvõimalust ei ole
• soodsama hinnaga oma kauba/teenuse müük või tasuta andmine
• kallima hinnaga kauba/teenuse ostmine
• tööga mitteseotud kindlustusmaksed, samas reisikindlustus ei ole
• intressita laen, laenu tagasi nõudmata jätmine
• tööks mittevajalik koolitus – siia alla ei kuulu üldjuhtimiskoolitused, turunduskoolitused, finantskoolitused, kui ettevõte tegeleb investeerimisega, siis ka investeerimisalased koolitused jne.

Erisoodustuste maksustamine Eestis on sarnane töötasuga, ainult et sellelt ei arvestata töötuskindlustust ega pensionimakset. Oluline erinevus võrreldes palgaga on ka see, et erisoodustust ei isikustata. See ei mõjuta inimese keskmist palka ega tulumaksuvaba arvestust ja ei puuduta kohtutäitureid. See on puhas ettevõtte kulu, mida ei deklareerida inimeste kaupa.

erisoodustuse hind: 100

tulumaks: 100*20/80 = 25

erisoodustuse brutoväärtus = 100+25=125 (summa, millelt on veel tulumaks maha arvamata)

sotsiaalmaks: 125*33% = 41.25

riigile kokku tasuda: 25+41.25 = 66.25

2. Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud

Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud on maksustatavad tulumaksuga ehk 20/80. Nendega on seotud ka erinevad maksuvabad piirmäärad ja soodustused.

1) Kingitus on tasuta kaup või teenus, mis ei nõua saajalt vastusooritust.

Kingituseks ei loeta oma kauba näidist, reklaamkingitust kuni 10 euro väärtuses, lootusetu nõude või varastatud kauba mahakandmist, antud allahindlust ja sponsorlust, kui selle vastusooritus on reklaam (siis on sisuliselt tegemist reklaamiteenuse ostu-müügiga).

2) Annetus on alati heategevusliku eesmärgiga.

Kui annetus tehakse tulumaksusoodustuse nimekirja kantud MTÜ-le (tuleb alati kontrollida, sest nimekirja uuendatakse igal kuul), siis on see teatud piirides maksuvaba – piirmääraks on kas 3% brutopalkade summast või 10% eelmise aasta kasumist. Kui MTÜ, kellele annetad, ei ole selles nimekirjas, siis on annetus samamoodi maksustatav nagu kingitus.

3) Vastuvõtukulu all mõeldakse äripartneritele korraldatud meelelahutust, milleks võivad olla ärilõunad, kinod, teatrid, peod, vastuvõtud jne. Need on üritused, kus on kohal ettevõttega seotud äripartnerid.

• maksuvaba piirmäär: 32 eurot kuus sõltumata ettevõtte suurusest + 2% deklareeritud brutopalkadest, kumuleeruv kalendriaasta jooksul – kui sa ei ole seda aasta jooksul kasutanud, siis võid detsembrikuus ära kasutada kogu summa ja teha partneritele suure jõulupeo.

Oluline on, et sa pead ära märkima, kes olid üritusel osalejad. Kui sul on ärilõuna tšekk, siis kirjutad nime peale. Kui sul on pidu, siis paned juurde programmi ja osalejate nimekirja.

PS. Kui ettevõte korraldab töise koolituspäeva, siis see ei lähe vastuvõtukulu alla ja ei ole ka maksustatav.

3. Ettevõtlusega mitteseotud kulud

Riigi silmis ei peaks äriühing ettevõtlusega mitteseotud kulusid üldse tegema ja see on harvem kulu esinemise liik kui kaks eelnevat. Siia alla loetakse seadusega ettenähtud karistused, sisuliselt ettevõtlusega mitteseotud kulud ja tehingud madala maksumääraga riikidega.

1) Seadusega ettenähtud karistused on:

• maksuintressid, maksuameti trahvid
• aastaaruande mitteesitamise trahv
• kriminaalmenetluses konfiskeeritud vara
• kõrgendatud keskkonnatasud.

Siia alla ei kuulu:

• lepingulised leppetrahvid
• parkimistrahvid ehk viivistasud – iseasi, kas see on üldse ettevõttega seotud kulu; kui töötaja rikub parkimiskorda, siis see on töötaja vastutus.

Üldine põhimõte: Kui trahv tuleneb seadusest ja on määratud riigiasutuse poolt, siis tuleb selle pealt maksta tulumaksu. Kui trahv on eraettevõtjalt lepingulistest suhetest, siis see maksustamisele ei kuulu.

2) Sisuliselt mitteseotud kulud on:

• ebavajalikud MTÜ liikmetasud – ettevõtlusega mitteseotud MTÜ-de liikmetasud. Samas kui tegemist on töötajate erialaorganisatsioonidega, näiteks Raamatupidajate Koguga, siis see on sobiv.
• omaniku teise ettevõtte kulud – selle vastu eksitakse väga sageli. Selge on see, et kui ühes ettevõttes on väga selgelt mittesobivad kulud, siis on need tulumaksuga maksustatavad. Juhatuse liikme omakulud on lisaks ka erisoodustusega maksustatavad.
• ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine, kulude kandmine
• dokumenteerimata kulu – siia alla lähevad kulud, millel puudub tšekk; alternatiiv on see, et kulu teinud isik kannab raha ettevõttele tagasi, nt juhatuse liige.
• pistis ja altkäemaks

Siia alla ei kuulu:

• töötajatele makstud mittevajalikud kulud (need on erisoodustused ja lähevad topeltmaksustamise alla).

3) (Kahtlased) tehingud madala maksumääraga riikidega:

Selle kohta ei ole täpset loetelu, kuid maksuametil on olemas nimekiri, mida EI loeta madala maksumääraga riikideks. Ka sinna mittekuuluvate riikidega on tavapärased tehingud üldjuhul ok, maksu alla lähevad sellised asjad, mis lõhnavad rahakantimise järele ja on nn kahtlased.

Siia alla kuuluvad:

• väärtpaberite soetamine
• osaluse omandamine
• suured viivised ja leppetrahvid
• laenu andmine, ettemakse tegemine
• tõendamata kauba või teenuse ostmine.

Loetelu riikidest, mida ei loeta madala maksumääraga riigiks:
https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/mitteresidendi-eesti-tulu-maksustamine/nimekiri-territooriumidest

Üldiselt selliseid asju tänapäeval enam teha ei maksa, sest nii pank kui raamatupidaja on kohustatud need üles andma rahapesubüroole. Arvesta, et pangad on oma reeglitega läinud oluliselt karmimaks.

Kokkuvõtteks

Kui sa oled ettevõtja või ettevõtte juht, siis on sul vajalik omada ülevaadet sellest, mille eest sa makse riigile maksma pead. Näiteks kui teed töötajatele erisoodustusi, siis pead maksma nii tulumaksu kui sotsiaalmaksu ja käibemaksu tagasi küsida ei saa. Kui teed aga kingitusi ja vastuvõtukulusid, siis seal on olemas ka päris head maksusoodustuse võimalused.

Üldiselt kipuvad Eesti ettevõtjad maksusoodustusi pigem alakasutama, mis tähendab, et ei teata, milline on kulude maksustamise praktika ja millised on võimalused. Viies end maksunduse teemaga kurssi, saad paremini oma makse optimeerida ja lõppkokkuvõttes sellelt ka võita.