Põhjalik nimekiri maksusoodustustest, mille abil oma töötajaid motiveerida

Töötaja motivatsioonipaketi tähtsaim osa on kahtlemata töö eest saadav tasu. Samas ei ole see tingimata ainus hüve, mida töötajale pakkuda – Eesti maksusüsteemis on tööandjal võimalik töötajale ette näha veel mitmeid muid maksusoodustusi, mille abil töötajate heaolu suurendada, lisaks on need maksustamise mõttes sageli palgast soodsamad.

Miks soodustusi pakkuda?

On kolm peamist põhjust, miks maksusoodustusi kasutada ja neid oma töötajaile pakkuda.

1. Palk on küll oluline, aga mitte piisav – lisaks baasvajaduste rahuldamisele mõjutab töötaja motivatsiooni ka see, kuidas teda väärtustatakse, kui palju paindlikkust talle võimaldatakse ning kuidas ta end tööl tunneb. Veedame tööl olulise osa oma ärkveloleku ajast. Kui töötaja tunneb end tööandja juures hästi, siis teeb ta paremat tööd. Ruumiline ja ajaline paindlikkus kaalub sageli üles ka kõrgema palga.

2. Palga ja tulemustasuga motiveerimine on kallim – 30 eurot maksev treening või massaaž võrdub ca 17-eurose palgatõusuga, millega on üsna raske töötajat motiveerida. Küll aga mõjutab töötajat ja tema motivatsiooni oluliselt see, kas ja kuidas tööandja panustab tervislike eluviiside toetamisse.

3. Soodustus on personaalsem kui raha – igaüks meist vajab teatud summat, et katta oma eluga seotud kulusid. Samas on raha pelgalt vahend, mida kauba ja teenuste vastu vahetatakse. Oluliselt personaalsem on pakkuda töötajale näiteks optsiooni ettevõttes või teatavat paindlikkust tööaja suhtes – nii tunnetab töötaja, et teda hinnatakse ja tema panust on märgatud, mis suurendab ühtlasi vastutust.

Maksusoodustuste nimekiri

1. Töötervishoid

On kulud, mida tööandja on kohustatud töötajale hüvitama ja kulud, mida tööandja võib vabatahtlikult teha, et oma töötajaid täiendavalt motiveerida. Aluseks on riskianalüüs ja tegevuskava, kus tööandja määratleb, millised kulud hüvitamisele kuuluvad.

Seaduses ettenähtud ja maksuvabad töötervishoiukulud

• Tervisekontroll – tervisekontrolli tuleb saata kõik töötajad, sh kontoritöötajad (riskiallikaks kuvariga töötamine ja sundasend). Tihti on võimalik tervisekontrolli kaudu tellida oluliselt ulatuslikumaid uuringuid, kui perearst pakub. Tervisekontrolli sageduse ja ulatuse määrab töötervishoiuarst.
• Töötervishoiuarsti poolt soovitatud täpsed protseduurid – nende kulude kompenseerimine ei ole tööandjale kohustuslik, samas pakub see olulist lisaväärtust töötajaile. Tööandjale nendest kuludest makse ei lisandu. Siia alla kuuluvad näiteks massaažiprotseduurid, kui need on töötervishoiuarsti poolt ette kirjutatud.
• Nägemiskontroll ja prillikompensatsioon – kui töötaja töötab enam kui pool oma tööajast kuvariga, on prillide kompenseerimine maksuvaba (kui prille kasutatakse ainult töötamiseks, tavaliselt kompenseeritakse 50% ja ei nõuta prillide töölauale jätmist). Tööandja võib seada prillide kompensatsioonile piirmäära, kuid võib ka seda piiri ülespoole nihutada.

Maksustatavad vabatahtlikud täiendavad kulud

Üldjuhul kuuluvad maksustamisele kõik täiendavad kulud, mis ei ole töötervishoiuarsti poolt ette kirjutatud. Sellisteks kuludeks on näiteks:

• Gripivaktsiin – tööandja võib tegevuskavas ette näha, et töötajaile võimaldatakse gripi vastu vaktsineerimist. Juhul, kui see ei ole tööga otseselt seotud (töötaja ei puutu igapäevaselt ohuga kokku), on vaktsineerimine maksustatav.
• Täiendavad protseduurid, mis ei ole töötervishoiuarsti poolt konkreetsele isikule soovitatud – siia alla kuulub näiteks massaaž, mida võimaldatakse kõigile töötajaile ilma kirjaliku soovituseta töötervishoiuarsti poolt.

Loe täpsemalt:

https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid

2. Sporditoetus

Sporditoetuse piirmäär on 100 eurot kvartalis töötaja / tööandja kohta.

Sporditoetus on ajutine maksuvabastus, mis on hetkel seadusesse lisatud kuni 2022. a. See ei ole tööandjale kohustuslik, vaid täiendav võimalus oma töötajaid motiveerida. Sporditoetuse sihtrühmaks on kõik inimesed, kes teevad ettevõtte heaks tööd – sh juhatuse liige, töötaja ja ka võlaõigusliku lepingu alusel töötaja. Oluline on, et kui tööandja otsustab sporditoetust pakkuda, siis peab ta seda ühtemoodi rakendama kõigile. Maksuvabastuse kasutamiseks tuleb pakkuda sporditoetust kõigile töötajatele, ka 0,3 koormusega koristajale. Võib kasutada erinevaid piirmäärasid, aga need peavad olema realistlikud.

Tööandja võib sporti kompenseerida kolmel viisil:

• arve otse tööandja nimele
• majanduskulude aruande abil
• vahendaja (nt SportID) kaudu

Piirmäär 100 eurot kvartalis on summa koos km-ga ja sellelt käibemaksu tagasi küsida ei saa. Sporditoetus tuleb deklareerida iga aasta 01. veebruariks INF 14-l.

Sporditoetuseks sobivad kulud:

• avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
• spordiklubid (aga mitte spordivahendid)
• tööandja spordirajatiste ülalpidamiskulud (aga mitte uute rajatiste rajamise kulud)
• taastusravi teenused (arstid – tervishoiutöötajate registris, füsioterapeudid kutsetunnistusega)
• ravikindlustuslepingu kindlustusmakse (kasutusel nt rahvusvaheliste töötajate puhul). Tööandja ravikindlustust pakuvad meil mitmed kindlustusseltsid ja need lepingud hüvitavad isegi hambaravi.

Loe lisaks:

https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/maksusoodustus-tervise-ja-spordikuludele-alates-1

3. Lähetused

Lähetus võib olla seotud uue kliendi leidmisega, konverentsil või koolitusel osalemisega, messil käimisega vms. Lähetusega otseselt seotud kulud nagu majutus, reisikindlustus, parkimine, autorent ja isikliku auto kasutamise kulu ei ole maksustatavad ning neil puudub piirmäär (varasemalt oli piirmäär majutusele, kuid see kaotati ära). Erandiks on toitlustus (välja arvatud hotelli hommikusöök), mis läheb erisoodustuse alla. Väljamakseid saab teha kuludokumentide alusel.

Välislähetuse puhul võib maksta ka päevaraha:

• lähetuskoht 50 km töökoha asula piirist
• 3 h reegel – kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt 21.00 / saabub alates 03.00, siis arvestatakse selle päeva eest päevaraha
• esimesed 15 päeva (max 15 kalendripäeva kuus) on päevaraha suuruseks 50 eurot päev, edasi saab maksuvabalt maksta kuni 32 päev, miinimum 22 eurot päev
• üle piirmäära makstav päevaraha maksustatakse palgakuluna
• aluseks lähetusaruanne/lähetusotsus.

Lähetuskulude maksustamine ja mittemaksustamine sõltub eelkõige sellest, kuivõrd on reisi sisu sinu äriga seotud (ehk kas tegemist on ikka tööalase lähetusega) ning kui hästi on tõendatud kulud.

Kulude tõendamiseks on kasulik alles hoida pardakaardid jm lähetusega seotud dokumendid. Tõenduseks sobib hästi ka näiteks mõni kohapealse ostu tšekk, näiteks Lätis tangitud kütus, kohvikuarve vms.

Meeles tuleb pidada, et soojale maale kaugtööle minek ei ole lähetus! Mida eksootilisem riik, seda rohkem tuleb seda põhjendada. Isiklik puhkusereis on 100% maksustatav. Kui asi on piiripealne, siis on alati turvaline rakendada 50-50 reeglit.

Et töötajale töö- ja vaba aja ühildamist võimaldada, võib talle pakkuda lähetuse pikendamist:

• Kui lähetuse sisse jääb ka nädalavahetus (sellele eelnevad ja järgnevad kohapeal töötamist nõudvad tööpäevad), siis tuleb töötajale selle eest maksta nii päevaraha kui kompenseerida majutuskulud.
• Kui töötaja soovib mõne päeva sihtkohas puhata oma puhkuse arvelt, siis jäävad tagasisõidukulud ettevõtte kuluks, eeldusel, et hind ei ole kallim. Päevaraha ja majutuskulu nende päevade eest (maksuvabalt) tasuda ei saa.

Loe lisaks:

https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/kinnipeetud-tulumaks/lahetused/toolahetusega-seotud-kusimused-ja-vastused

4. Koolitused

Tööandjal on kohustus:

• tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuvad koolitused (TLS § 28 lg 2 p5). Siin on mõeldud näiteks seadusega nõutud tööohutuse vm koolitusi, tasemeeksamite koolitusi (kui ettevõte on otsustanud, et see on nõutav) jms.
• võimaldada tasemekoolituse puhul tasulist õppepuhkust.

Lisaks on tööandjal võimalus maksuvabalt katta:

• osalemist muudel erialastel ja tööks vajalikel koolitustel ja konverentsidel, sh välismaised konverentsid ja sellega seotud lähetuskulud (sõltuvalt ametist võib erialaseks koolituseks olla ka juhtimine, enesejuhtimine, turundus, finants ja üldine majandusvaldkond)
• tööga seotud tasemekoolituse õppemaksu (aga mitte sellega seotud lähetuskulusid); deklareerida INF14-l.

Ka koolituste puhul kehtib põhimõte, et mida ebatavalisem kulu, seda suuremat tõendamist see nõuab.

5. Transport ja majutus

Transpordi ja majutuse puhul on reeglid, mis kehtivad kõigile, nii töölepingu kui võlaõigusliku lepingu alusel töötajaile, ning on õigused, mis kehtivad ainult töölepingulistele isikutele.

Transporti kodu ja töö vahel võib kompenseerida kõigile lepingulistele töötajatele sõltumata lepingu vormist, kui ühistranspordiga tööle pääsemine on võimatu või selleks kulub ebamõistlikult pikk aeg. Samuti juhul, kui töötajal on erivajadus.

Õigused, mida saab rakendada ainult töölepingulistele töötajatele:

Transpordikulude katmine, kui

• töökoht asub vähemalt 50 km kaugusel
• tööandja poolt on korraldatud transport vähemalt 8-kohalise sõidukiga

Uudisena saab alates 2020. aastast katta ka ühistranspordi pileteid.

Majutuskulu saab maksuvabalt katta ainult töölepinguliste töötajate puhul ja juhtudel, mil

• töökoht asub vähemalt 50 km kaugusel
• töötajal ei ole lähemal asuvat kinnisvara

Majutuskulu kompenseerimise piirmäär on 200 eurot kuus Tallinnas ja Tartus, mujal maksimaalselt 100 eurot kuus.

Juhatuse liikmel võib olla nii juhatuse liikme leping kui konkreetsete tööülesannete täitmisel lisaks ka tööleping.

Loe rohkem:

https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/soiduauto/tootajate-transport-toole-ja-koju-tulumaksuseaduse-0

6. Autokompensatsioon ja parkimiskulud

Tööga seotud sõitude puhul on tähtis teada, et

• kodu-töö-kodu ei ole töösõit (v.a eelpool nimetatud erandid)
• kodukontor-klient-asjaajamine on töösõit
• kodu-klient on töösõit.

Autokompensatsiooni võib maksta nii tööga seotud sõitude eest Eestis kui välislähetusse minnes. Kui autokompensatsioonist lähetuseks ei piisa, saab täiendavad kulud kinni maksta kütusetšekkide alusel.

Autokompensatsiooni vormistamiseks on vajalik

• juhatuse otsus
• koopia tehnilisest passist + vajadusel volitus
• igakuiselt autopäevik – ainult töösõidud.

Autokompensatsiooni piirmäärad töösõitude puhul on 0,3 eurot/km ja 335 eurot kuus + lähetuste sõidud dokumentide alusel.

Piirmäära ulatuses on autokompensatsiooni maksmine maksuvaba. Autokompensatsioon tuleb kord aastas deklareerida deklaratsioonil INF14, mille tähtaeg on 01. veebruar.

Töötajatele võib kompenseerida ka sõite taksoga. Kui kasutusel on Bolt, Uber või takso, siis esiteks, küsi endale kuuarve, teiseks jälgi, et arve oleks tehtud ettevõtte nimele – nii saab tagasi ka käibemaksu.

Tööga seotud parkimise kulu on alati maksuvaba.

7. III pensionisamba sissemaksed

III sambasse sissemaksed on uudne töötajate motiveerimise viis. III sammas annab töötajale täiendava tulumaksuvabastuse, eeldusel, et sissemaksed III sambasse ei ole suuremad kui 15% brutopalgast ja jäävad aasta lõikes 6000 euro piiresse.

Variante III sambasse sissemakseid teha on kaks:

• töötaja maksab ise ja saab tulumaksu tagasi tulumaksudeklaratsiooniga
• tööandja maksab otse – sellisel juhul rakendub tulumaksuvabastus kohe.

Kui teha 100-eurone sissemakse, siis väheneb netopalk 77 euro võrra. Kui tööandja teeb täiendava sissemakse, siis käsitletakse seda maksustamise mõttes tavalise töötasuna ja raamatupidamises keskmise tasu arvestamisel preemiana.

III pensionisammas on tööandja poolt tulumaksuvaba nii ametnikule, töötajale kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Ise makstes tuleb teada, et tuludeklaratsioonis lähevad arvesse kõik tulud, piir sama (15%, max 6000), TuMS §28 lg2.

Kuidas III pensionisambasse maksete tegemine tehniliselt välja näeb:

1. Töötaja teeb valikuavalduse, nt kodupangas

2. Teeb ise püsimakse JA/VÕI

3. Teeb tööandjale avalduse otse makse tegemiseks
Tuleva poolt avalduse näidis siin:
https://docs.google.com/document/d/1wccjJy-Ap5egavBS1cVjlai9s2HcGDK-0aBuHUF3d3g/edit

4. Tööandja peab kinni max 15%, kannab selle otse Pensionikeskusele, TSD deklaratsioonis 15% eraldi real ja eraldi koodiga (25)
Tuleva juhend tööandjale: https://docs.google.com/document/d/1_Cw8UJnJaQ1QyX3jjJxbz-BRJ0XMHF00OCzvoIRNB1M/edit

8. Kodukontor

Kontorikulu sh kodukontori kulu on ettevõtja jaoks täiesti normaalne kulu. Sa võid töötada renditud kontori asemel kodus ja sul on igati õigus endale neid kulusid hüvitada. Sama kehtib ka sinu töötajatele. Kulude sobivus on sarnane üürimisega – kodukontori kuludena ei saa nõuda remondifondi ja laenumaksete või intresside hüvitamist. Küll aga sobivad igasugused jooksvad kulud, samuti võid kaaluda iseendale rendi maksmist.

Millised kulud sobivad kompenseerimiseks kodukontori puhul:

• remont
• mööbel
• enamik kommunaalkulusid
• valveteenus, koristusteenus
• internet, telefon
• üür

Kompenseeritavad kulud tuleb fikseerida lepingus, kus on vajalik märkida kulude hüvitamise proportsioon tubade või ruutmeetrite järgi. Kui toad on kasutuses nii eluruumide kui kontorina, siis peaks leidma kõigepealt toa osakaalu ja arvestama kulude hüvitamisel veel sellest omakorda 50%. Kuludele võib määrata erineva proportsiooni – näiteks enamik kulusid arvestad 25%, interneti aga 80%. Hüvituse aluseks on kuludokumendid ja kuluhüvitisnõue.

Kas rent või tasuta kasutamine? Kui kulusid saab hüvitada maksuvabalt, siis rendilt tuleb kinni pidada tulumaks. Rendi suurus võib olla maksimaalselt turuhind, alati võib olla ka sellest madalam. Miks seda kaaluda? Sest seda võib maksta igakuiselt.

9. Optsioonid

Optsioon on õigus osta osalus ettevõttes:

• kokkulepitud tingimustel (näiteks kui on töötatud 3 aastat)
• kokkulepitud hinnaga (mis võib olla väga madal).

Optsiooni pakkumist võiks kaaluda võtmetöötajaile – inimestele, keda sa tahad oma organisatsioonis hoida pikalt. Samuti kasutatakse seda palju start-up-maailmas, kus sellega kompenseeritakse kõrget riski, ohtrat tööd ja pigem madalaid palkasid, hoidmaks noori kauem ühe tööandja juures.

Ettevõttel on optsiooni osas arvestuslik kulu väljateenimisperioodi vältel (ostuhind vs õiglane hind).

Optsiooni müümisega ei kaasne erisoodustusmaksu, kui

• optsiooni andja on tööandja või sama kontserni ettevõte
• optsiooni andmise ja realiseerimise vahel on vähemalt 3 a (osaliselt maksustatav kui alla 3 a, erandiks ettevõtte 100% müük, töötaja surm või töövõime kaotus)
• optsiooni andmise leping oli digiallkirjastatud / notariaalselt sõlmitud / maksuametile edastatud

Osaluse müügi korral tasub töötaja tulumaksu teenitud kasumilt.

10. Täiendav haigushüvitis

Haigushüvitise tasumisel on järgmised reeglid:

• 1.-3. kp tasuta, al 9. kp maksab Haigekassa, 70% eelmise aasta keskmisest palgast (erandiks on hooldushüvitis – siis makstakse haigushüvitist Haigekassa poolt esimesest päevast alates, 80% eelmise aasta keskmisest).
• Tööandja peab maksma haigushüvitist 4.-8. kp vähemalt 70% 6k keskmisest palgast, mis on ainult tulumaksuga maksustatav.
• Tööandja võib maksta haigushüvitist sotsiaalmaksuvabalt 2.-8. kp ja seda kuni 100% keskmisest palgast.

Kuigi tööandjale on haigushüvitise maksmisel ette seatud miinimum, võib töötajale alati maksta rohkem. Tööandja võib maksta ka kuni 100% haiguspäev 4.-8. päeva eest ja seda ilma sotsiaalmaksuta.

Selline soodustus võib olla kasulik juhtudel, kus (eriti madalapalgalisemad) inimesed käivad palju haigena tööl, sest ei taha kaotada rahas ja kodukontorit rakendada ei ole võimalik (nt kassiirid või turvamehed). Siin saab tööandja edasi anda selge sõnumi, et ole palun kodus ja ravi end ning ära tule kolleege ja kliente haigusega nakatama.

Keskmine palk haigushüvitise arvutamisel on analoogne puhkusetasuga, arvestatakse eelneva 6 k tasu alusel.

11. Lisapuhkused ja tervisepäevad

Riik tasub lastega seotud lisapuhkused:

• isapuhkus – 10 tööpäeva isale, 2 k jooksul enne või peale lapse sündi, keskmine tasu, max 3 Eesti keskmist brutopalka, hüvitab Sotsiaalkindlustusamet
• lapsepuhkus – miinimumpalga tasu, hüvitab Sotsiaalkindlustusamet
  • lapsepäevade arv (ainult üks vanem saab kasutada):
    • kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last
    • kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps
  • puudega lapse täiendav lapsepuhkus – üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, keskmine tasu, hüvitab Sotsiaalkindlustusamet.

Tööandja tasub koolitustega seotud lisapuhkuse eest:

• õppepuhkus – tasemeõppes (nt bakalaureus) või täienduskoolitusel (nõutav tegevusluba või majandustegevusteade) osalemiseks
  • 20 kalendripäeva aastas – keskmine kalendripäevatasu (v.a mitte-erialane täienduskoolitus, siis palgata puhkus)
  • 15 kalendripäeva tasemeõppe lõpetamiseks – miinimumpalk
  • täiendav õppepuhkus (tasemeõpe, täiendusõpe) – palgata puhkus 10 kalendripäeva aastas
• tasemeõpe – ka mitte-erialane.

Õppepuhkuse võimaldamine võib tunduda tülikas, ent on töötaja seisukohast väga hinnatud soodustus.

Kuigi need kohustused on tööandjale seadustes ette antud, lisasin need siiski siia artiklisse. Tööandjal on võimalik kohustusi täita väga vastumeelselt või vastupidiselt, toonitades, et haridus on oluline ja igati oma töötajatest tudengitele vastu tulles.

Tervisepäev on maksustamise mõttes täiesti tavaline tööpäev. Kuni 2002. aastani oli seaduses kirjas, et töötajale peab aasta jooksul võimaldama kuni 3 tervisepäeva, hetkel on see vabatahtlik. Reeglid tuleb määratleda töökorralduses.

Kui 90-ndatel rabati mitmel töökohal ja tehti kõik, mis võimalik, et rohkem raha teenida, siis nüüd hindavad töötajad järjest enam vaba aega. See tähendab ühtlasi, et tööandjad, kes võimaldavad töötajatele rohkem vaba aega, on kõrgemini hinnatud.

Tööandja peab mõistlikul määral võimaldada tööajast vaba aega hädavajalikeks toiminguteks (nt vee-avarii). Täpsed reeglid tuleb määratleda töökorralduse reeglites, sh mõistlikkuse kirjeldus. Arvestada tuleb, et see on väga oluline töökeskkonna kujundaja – kas keelad lapsega arstile minekut või lapse jõulupeol osalemist?

12. Kaugtöö ja paindlik tööaeg

Kaugtöö puhul tuleb kohe selgeks teha see, et kaugtöö ei tähenda kättesaadav olemist, vaid samaväärse töö tegemist.

Kaugtöö on ajaline ja/või ruumiline paindlikkus ning tööandjale see lisakulusid kaasa ei too.

Kaugtöö – see on võimalus töötada kodust või mujalt:

• väga hinnatud, eriti reisivate noorte poolt
• kodukontor tähendab samaväärset töötamist, mitte “kättesaadav olemist”
• tööandjale hoiatus – kontrolli koduseid töötingimusi, tööandja vastutab töötervishoiu eest

Paindlik tööaeg – see on võimalus töötajal ise oma tööaega valida:

• väga hinnatud, eriti lapsevanemate ja õppurite seas
• vajalik sisse seada teatud ajalised piirid, sõltuvalt töö sisust ja töökaaslaste-klientidega suhtlemise vajadusest

Nii kaugtöö kui paindliku tööaja puhul on tähtis mõõta kas tööaega või saavutatud eesmärke. Tavapärasest olulisem on tegeleda sisekommunikatsiooniga. Soovituslik on paluda täita avalikku infot, mis on kogu tiimile nähtav, et sisepingeid vältida (miks mina pean kontoris istuma, kui tema võib palmi all tööd teha!).

Kaugtöö riskid ja nende ennetamine:

1. Ületöötamine ja läbipõlemine – kõige suurem risk

• arvesta tööaja normide / eesmärkide seadmisel, et kodus töötamisel jääb “kohvinurga-aeg” kasutamata, samas on kodutöö-aeg hakitum

2. Kontori “infoväljast” eemalolek – suhtu tõsiselt info edastamisse

• oluline info meiliga
• operatiivsed teated Slacki üldkanalis (või mingi analoog)
• regulaarsed video-tiimikoosolekud
• regulaarsed koosolekud video teel 1:1 juhiga

3. Suhted kaastöötajatega – kui ettevõttes on kaugtöö tegijaid, siis kipuvad nad teistest kolleegidest kaugeks jääma. Selle võimalikud lahendused:

• Slacki suhtluskanalid, sh mittetöised (nt naljanurk, lastenurk või kudumisklubi)
• reaalsed töötajate üritused, kasvõi paar korda aastas.

13. Töövahendid – telefon, sülearvuti

Tööandja peab töötajale tagama tööks vajalikud töövahendid. Milliste töövahendite kasuks otsustada, võib aga olla väga erinev.

Töövahenditega saab töötajaid oluliselt motiveerida, võimaldades töötajale näiteks paremat arvutit või nutikamat telefoni. Sülearvuti võib maksta nii 200 kui 2000 eurot. Mobiiltelefon võib maksta nii 100 kui 1000 eurot. Mobiiliarvel võib olla limiit või mitte. Tööandjana võiksid teada, et need kulud ei ole maksustatud.

Osaliselt maksustatav on tegelikult ebavajalik ametiauto kontoritöötajale. See on parem tase, kui inimene endale ise lubaks – midagi sellist, mis hoiaks töötajat tööandja juures kinni.

14. Kingitused

Kingitus on tulumaksuseaduse mõistes deklareeritav ja maksustatav hüve.

Kingitus on:

• tasuta antud kaup või teenus, ka raha ja kinkekaart
• rahaliselt hinnatav

Kingitus ei ole:

• asi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks (nt lilled, õhupall, vimpel, plakat, voldikud jms), st asjad, millel puudub tarbimisväärtus
• oma kauba näidis (edasimüümise vältimiseks tihti “näidis” kleeps)
• reklaamkingitus kuni 10 euro väärtuses
• allahindlus (v.a töösuhtest tulenev, siis erisoodustus)

Ärikingitus on:

• reklaami eesmärgil tehtud kingitus (TuMS §49 lg 1)
  • tavaliselt – reklaampastakas, kruus, fliis, hiirematt jne
• reklaamiseadusest lähtuvalt
  • reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil
• maksuvaba: asja käibemaksuta väärtus 10 eurot, iga asi eraldi
• kui asja hind on üle 10 euro, siis terves ulatuses maksustatav
• logo lisamise tasu ei ole maksustatav.

 

Kokkuvõttes – palk on küll oluline, kuid mitte ainukene töötajate motiveerimise vahend. Kui inimene tunneb end väärtustatuna, siis teeb ta paremat tööd. Samuti on tööandjale maksusoodustuse rakendamine sageli odavam kui palgatõus. Eestis kõige enam kasutatavad soodustused on ettevõttepoolne telefoniarve kompenseerimine ja autokompensatsioon. Tegelikult on aga veel mitmeid võimalusi, mida soodsatel maksutingimustel oma ettevõttes rakendada. Soovides motiveerida oma töötajaid, tasub kokku panna motivatsioonipakett, mis koosneb mitmetest erinevatest hüvedest ja mis on atraktiivne just neile inimestele, keda sa oma ettevõttesse palgata soovid. Pikalt ühe tööandja juures töötamine on muutumas järjest haruldasemaks, seda enam saab oluliseks see, mida tööandja töötajale pakub.