lepingud ja trendid

Töölepinguga töötavate inimeste arv on langustrendis nii meil kui mujal. Ühelt poolt on järjest enam hakanud levima töö korraldamine viisil, kus töötajaid ei hoitagi palgal ja ei nõuta nende kontoris istumist. Teiselt poolt on kasvanud inimeste arv, kes ise ühel või teisel põhjusel suure ettevõtte palgal olemisest huvitatud ei ole. Seda eriti noorte seas.

Paindlikumate töösuhete arv kasvab, sest see pakub vabadust. Noored otsivad aja- ja asukohavabadust, sest nad tahavad reisida. Pereinimestel on rändamine komplitseeritum. Kuid ka neil on omad põhjused, miks nad teistsuguseid töövorme eelistavad. Üks väga oluline teema on töö- ja pereelu ühildamine, näiteks konkreetseks kellaajaks töölaua taha jõudmine. Samuti on hakanud levima trend, et ei tahetagi enam 9-5ni või täiskoormusega töötada, et aega ja energiat jätkuks ka muuks.

Erinevad lepinguliigid

Leping ei ole lihtsalt paber või digiallkirjastatud dokument. Leping on kahepoolne suhe. Üks osapool teeb midagi, teine osapool teeb midagi vastu. Näiteks üks teeb tööd, teine maksab palka.

Töösuhe võib olla kas tööõiguslik või võlaõiguslik ja maksustamine sellest oluliselt ei sõltu. Lähtuvalt töö tegemise viisist ja iseloomust sõlmitakse kas tööleping või võlaõiguslik leping. Viimane jaguneb omakorda töövõtulepinguks ja käsunduslepinguks.

Tööleping

Töölepingut saab sõlmida ainult füüsilise isikuga ja töölepingulist suhet reguleerib lisaks lepingule töölepingu seadus, mis seab rida õigusi ja kohustusi mõlemale poolele.

Tööleping on alluvussuhe, mille vastu töötaja saab hulga sotsiaalseid tagatisi. Nt õigus puhkusele, lepingu lõpetamise piirangud jne.

Tööandjana võtad sa endale mitmeid kohustusi. Pead töötajale maksma miinimumpalka, järgima tööaja piiranguid, täitma töötervishoiuga seotud kohustusi jne. Samuti pead töötajale tagama töö tegemise koha, töövahendid, maksma kinni tema lähetuskulud, korraldama väljaõppe ja andma seadusega lubatud puhkust.

Võlaõiguslikud lepingud

Võlaõiguslik leping võib olla töövõtuleping või käsundusleping ja seda saab sõlmida nii füüsilise kui juriidilise isikuga. Juhatuse liikme leping on käsunduslepingu alaliik, seda saab sõlmida ainult füüsilise isikuga.

Töövõtulepingu eesmärgiks on saavutada mingi tulemus. Teha midagi valmis, jõuda mingi lõpp-produktini, luua konkreetne asi. Töövõtulepinguga ostad sa tulemust ning sa ei saa ette kirjutada, mis kellast kellani tööd teha tuleb või milliseid töövahendeid selleks kasutada võib.

Käsunduslepinguga ostad sa protsessi. Vastandina töövõtulepingule ei saa sa siin nõuda mingisugust tulemust. Näiteks ei saa sa advokaadilt nõuda, et ta peab tingimata kohtukaasuse võitma.

Töölepingul ja võlaõiguslikul lepingul on mitmeid sarnasusi. Näiteks on maksustamine praktiliselt sama. Kuid on üks oluline erinevus – nimelt eeldatakse nii töövõtu- kui käsunduslepingu puhul, et kokkuleppivad osapooled on piisavalt tugevad ja targad, et nad saavad aru ja teavad, mis lepingusse kirja saab.

See tähendab, et kui sa oled juhatuse liige ja töötad käsunduslepingu alusel ning sinu lepingus ei ole punkti, et sul on õigus puhkusele, siis sa töötadki aastaringselt. Või kui sul ei ole kirjas tööaega, töötad sa 24-7. Võlaõiguslikke lepinguid reguleerib võlaõigusseadus ja töölepingu regulatsioonid siin ei kehti.

Tööleping vs juhatuse liikme leping

Eraldi teemaks on tööleping vs juhatuse liikme leping. See on sage kõneaine just väikestes ettevõtetes, kus omanik on ühtlasi ka juhatuse liikme ja ainukese töötaja rollis. Kirjalikku lepingut iseendaga sõlmida ei ole vaja, küll aga on vaja läbi mõelda, kumb variant on sulle kasulikum.

Kui sa valid juhatuse liikme lepingu, siis ei pea sa maksma töötuskindlustusmakset. Iseennast koondada niikuinii ei saa, seega sul Töötukassasse suure tõenäosusega asja ei ole.

Kõige olulisem erinevus töölepingu ja juhatuse liikme lepingu vahel on aga ravikindlustuse teke ja kestus. Juhatuse liikmel ja ka teistel VÕS lepinguga töötajatel sõltub ravikindlustuse kehtima hakkamine TSD deklareerimise kuupäevast. Kui üks või mitu tööandjat on sinu eest minimaalset sotsiaalmaksu deklareerinud, siis ravikindlustus kehtib. Kui mitte, siis on armuaeg 1 kuu, pärast mida kaotab ravikindlustus kehtivuse. Võrdluseks, töölepingu puhul algab ravikindlustus 14 päeva jooksul alates registrikande tegemisest või kui ravikindlustus kehtis töövahetuse ajal, siis kohe esimesest päevast. Ravikindlustus lõppeb töölepinguga töötaja puhul kaks kuud pärast registrikande tegemist.

Tööandjana on sul oluline teada, et kui töötaja töötab 0,5 koormusega ja tal mujalt ravikindlustust ei ole, pead tema ravikindlustuse tagamiseks maksma tema eest minimaalset sotsiaalmaksu, mille suuruseks on hetkel 165 eurot.

Kuidas otsustada, milline lepingu liik valida?

Väga tihti valitakse töösuhte kokkuleppe aluseks vale lepingu liik – näiteks sõlmitakse võlaõiguslik leping, kuigi sisuliselt on tegemist töölepingulise suhtega. Sellisel juhul ei juhtu niikaua midagi, kuni üks osapool ei pöördu töövaidluskomisjoni. Kui töösuhtel on töölepingu ilmingud, käsitletakse seda igal juhul töölepingulise suhtena, seda sõltumata lepingule pealkirjaks pandud nimest. Siia alla kuulub ka kurikuulus OÜ-tamine, mis on Maksuametilt pälvinud rohkelt pahameelt. OÜ-tamise all peetakse eelkõige silmas töölepingulist suhet, mis on viidud maksude vähendamise eesmärgil OÜ alla. Klassikaline võlaõiguslik suhe, mille kaudu ostetakse tulemust või protsessi, ei tohiks aga tekitada küsimust, millega tegu.

Tööandja vaade

Õige lepingu liigi valimist võiks alustada sellest, et hindad, kas tegemist on alluvussuhtega või mitte. Kui pigem ei, siis võiksid kaaluda võlaõiguslikku lepingut. Selleks pead otsustama, kas ostad tulemust või protsessi.

Protsessi alla kuuluvad kõik professionaalsed teenused nagu raamatupidamine, turundusteenus, virtuaalassistendid jne. Mikro- ja väikeettevõtjal on põhimõtteliselt võimalik kogu töö ära korraldada nii, et oma ettevõttesse töötajaid ei palkagi. Vajalikud tugiteenused saab edukalt sisse osta käsunduslepinguga väljast. Pealegi ei vaja väikesed ettevõtjad enamasti täiskohaga professionaalseid teenuseid.

Üldine soovitus on, et töölepinguga palgal võiksid hoida töötajaid, kes tegelevad sinu ettevõtte põhitegevusega. Nii on sul oma ettevõtte põhitegevuse üle suurem kontroll, sest võlaõigusliku lepingu puhul puudub sul teadmine, kes tegelikult töö ära teeb, kuna seda tööd võib edasi delegeerida. Kõik administreerivad tegevused võid aga vabalt osta sisse töövõtu- või käsunduslepingu alusel. Seejuures võid kasutada nii juriidilisi teenuseosutajaid kui füüsilisi isikuid.

Tööandja vaatest on teenuse sisseostmine väga mugav lahendus. Sa ei pea maksma väga paljude asjade eest nagu lähetused, koolitused jne. Sa lihtsalt usaldad konkreetse töölõigu professionaalile ning eeldad, et ta teeb selle ära. Seejuures ei pea sa teenust sisse ostma täistööaja mahus. Võibolla sa vajadki ühe tööpäeva jagu tööd kuus, milleks siis hoida inimest palgal. Samuti ei pea sa rentima kontoripinda. Mis tähendab ühtlasi, et jäävad ära kulud töökohale, arvutile, monitorile, lauale, toolile, joogiveele, vetsupaberile jne. See aitab sul otseses mõttes kulusid kontrollida ja suurendada kasumit.

Töötaja vaade

Töötaja vaatest pead panema kaalukausile, kas soovid rangemat töökorraldust ja suuremaid sotsiaalseid garantiisid või vabamat elu, millega kaasnevad ka suuremad kohustused. Tehes tööd võlaõigusliku lepingu alusel, pead olema ise piisavalt teadlik sellest, mis lepingusse kirja saab.

Teenuse hinnastamisel pead arvestama, et summa, mis lepinguga kokku lepitakse, ei ole mõeldud ainult sinu palgaks, vaid pead sellelt tasuma ka maksud ning iseenda professionaalsuse säilitamisega seotud kulud. Samuti pead ise hoolt kandma kõigi töövahendite eest, mida töö tegemiseks vajad – arvuti, teatud programmid jne. Ning lõpuks pead ise hoolitsema ka oma töö ja eraelu tasakaalu eest. Seesama vabadus, mida võlaõiguslik suhe sulle annab, võib sult ka vabaduse ära võtta, sest sinu lepingus ei ole näiteks ette nähtud puhkust.

Seega on käsundus- ja töövõtulepingute puhul oluline meelde jätta, et kõik tähtis tuleb lepingusse kirja panna. Lisaks peab võlaõigusliku lepingu alusel osutatava teenuse eest küsitav raha olema alati suurem kui töölepinguga töötades, sest tööandjal on töölepinguta töötava inimese ees oluliselt vähem kohustusi.

Tööandja poolelt vaadates on töövõtuleping ja käsundusleping odavamad, nii kaua kui töötegija just rohkem raha ei nõua.

Lõpetuseks

Nii töötajate kui tööandjate poolt on järjest kasvav suund sinnapoole, et aina rohkem tehakse tööd mitte-töölepingu alusel. See on täiesti aktsepteeritav, kui kõik osapooled saavad lõpuni aru, mida see tähendab ja mida see endaga kaasa toob. Soovides töötada võlaõigusliku lepingu alusel, võiksid teada, et läbi ettevõtte seda tehes on sul päris palju maksudelt võita. Kuid sa pead ka teadma, millist hinda sa kogu selle paindlikkuse eest maksad.

Üldiselt on nii tööandjad kui töövõtjad aru saanud, et võlaõiguslik suhe on märksa kohustustevabam mõlemalt poolt. Näiteks USA-s on juba ligi kolmandik töötajatest võlaõiguslikud töötajad ehk freelancerid. Ennustatakse, et vähem kui 10 aasta pärast ületab nende hulk juba traditsioonilise töölepingu alusel töötajaid. Meil räägitakse OÜ-tamisest halvas valguses, kuid tegelikkuses on halb maik küljes eelkõige töölepingu vältimisel, olukorras kus see tegelikult tuleks sõlmida.

Kindel on see, et trend vabadust soosivate lepinguvormide suunas on tulnud, et jääda. Tulevikus võime kindlasti näha järjest suurenevat kaugtöötamist ja iseendale tööandjaks olemist. Seda põhjusel, et igas eluetapis on inimestel põhjuseid, miks paindlikumat töövormi eelistada. Ja ettevõtted vajavad järjest vähem täistööajaga töötajaid. Seega on kõigil osapooltel siit ainult võita.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

2 × 2 =