finantsvarade kajastamine raamatupidamises

Finantsvarade kajastamine raamatupidamises sõltub sellest, millise varaga on tegemist. Üldjuhul võetakse finantsvarad arvele soetusmaksumuses. Sealt edasi on kolm võimalust: kajastada varasid korrigeeritud soetusmaksumuses, rakendada õiglast väärtust või jääda soetusmaksumuse juurde, millest on maha arvatud allahindlused.

Finantsvarad on:

  • raha
  • börsiaktsiad
  • võlakirjad
  • tuletisinstrumendid
  • antud otselaenud
  • ühisrahastuse laenud
  • investeeringud teistesse ettevõtetesse.

Soetusmaksumusse arvestatakse lisaks ostuhinnale juurde ka teised tehinguga seotud kulud nagu notaritasud, nõustajate tasud jm. Erandina ei liideta tehingukulusid juurde kaubeldavatele väärtpaberitele, neid kajastatakse õiglases väärtuses. Kui vara kajastatakse ka edaspidi soetusmaksumuses ehk sama hinnaga nagu arvele võeti, siis tuleb vara väärtuse langedes sellest vajadusel maha arvestada tehtud allahindlused.

Korrigeeritud soetusmaksumuse leidmiseks arvatakse soetusmaksumusest maha:

a) laenu tagasimaksed (antud laenud)
b) soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahe amortisatsioon (võlakirjad)
c) allahindlus, kui laenu laekumine on muutunud ebatõenäoliseks.

Õiglane väärtus leitakse üldjuhul turuhinna alusel. Kasutada võib ka teisi meetodeid nagu võrreldavad tehingud või diskonteeritud rahavoogude meetod, kuid need on juba tunduvalt keerulisemad.

Millal on vaja finantsvarasid alla hinnata

Iga aruandeperioodi lõpus tuleb varade väärtus üle hinnata. Kui ilmneb, et finantsvara väärtus on langenud, siis tuleb vara alla hinnata.

Loe nõuete ja finantsvarade allahindamisest lähemalt.

Finantsvara väärtuse võimaliku languse hindamisel tuleb arvesse võtta kogu aruande koostamise ajaks teadaolevat informatsiooni, sh ka pärast aruandekuupäeva teatavaks saanud asjaolusid, mis võivad finantsvara väärtust mõjutada.

Finantsvara väärtuse langust (ja sellest tulenevat allahindlust) võivad muuhulgas põhjustada:

  • võlgniku (tõenäoline) pankrot või olulised finantsraskused
  • maksetähtaegadest mittekinnipidamine
  • võlgniku krediidireitingu langus
  • finantsraskustest tingitud aktiivse turu kadumine teatud finantsinvesteeringule (nt aktsiad, mille noteerimine börsil lõpetatakse).

Finantsvara allahindamine võib olla vajalik ka siis, kui on tõendeid, mis viitavad võimalikele probleemidele tulevikus. Sellisteks märkideks on näiteks:

  • võlgnike halvenev maksekäitumine (nt edasilükatud maksete arvu suurenemine)
  • majanduskeskkonna üldine halvenemine (nt töötuse taseme tõus, laenutagatiste väärtuse langus, võlgnike poolt kasutatava tooraine hinna tõus või valmistoodangu hinna langus).

Individuaalselt oluliste finantsvarade väärtust tuleb hinnata iga objekti kaupa eraldi. Ülejäänud finantsvara, mis ei ole individuaalselt oluline ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, võib väärtuse langust hinnata kogumina.

Finantsvara, mille väärtuse langust on hinnatud individuaalselt ja millel esinesid individuaalse väärtuse languse tunnused, ei kaasata kogumina hinnatava finantsvara gruppi. Kui languse tunnuseid ei esinenud, siis võib neid varasid kajastada ka kogumina hinnatava finantsvara grupis.

Erinevate finantsvarade kajastamine raamatupidamises

Börsiaktsiad

Börsiaktsiaid kajastatakse ostmise järel bilansis soetusmaksumuses finantsinvesteeringute real kas lühiajaliste või pikaajaliste varade hulgas, sõltuvalt hoidmise plaanidest.

Aasta lõpu seisuga hinnatakse aktsiad ümber turuhinda (ehk kajastatakse õiglases väärtuses), v.a mikroettevõtja aruandes. Ümberhindluse vahe kajastatakse finantstulu või -kuluna.

Võlakirjad

Võlakirjade puhul on lubatud kasutada kahte varianti – kas õiglast väärtust ehk turuhinda või korrigeeritud soetusmaksumust.

Kui tegemist on börsil kaubeldavate võlakirjadega, siis võiks neid kajastada turuhinnas. See tähendab, et kord aastas tuleb varad ümber hinnata vastavalt turuhinnale (v.a mikroettevõtja aruandes).

Kui turuhind puudub, siis tuleb võlakiri diskonteerida.

Diskonteerimine tähendab raha nüüdisväärtuse arvestamist, mis on lihtsustatult öeldes nagu tagurpidine intressiarvestus. Kui tänane 100 eurot on 5% intressi juures aasta pärast väärt 100 x 1.05 = 105 eurot, siis aasta pärast saadav 100 eurot on täna väärt 100 / 1.05 = 95.3 eurot.

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumente (forvard-, futuur-, swap- või optsioonilepinguid) kajastatakse bilansis nende õiglases väärtuses (turuväärtus).

Tuletisinstrumendi õiglaseks väärtuseks on arvestuslik kasum või kahjum aruandeperioodi lõpu seisuga. Positiivne õiglane väärtus näidatakse finantsvarana, negatiivne finantskohustusena.

Antud laenud

Antud laenusid kajastatakse alati korrigeeritud soetusmaksumuses – ehk antud laenusumma, millest on maha arvatud saadud tagasimaksed ja allahindlused. See kehtib nii ühisrahastuse kui tavaliste otselaenude puhul.

Kui intressitulu on selgelt prognoositav, siis tuleb intressi arvestada tekkepõhiselt. Kui intresside laekumine ei ole selgelt prognoositav või summad on väga väikesed, siis võib neid kajastada ka finantstuluna intressi reaalsel laekumisel.

Juhul kui intressid tasutakse alles perioodi lõpus, siis tuleks intressitulu kajastamisel lähtuda tõenäosusest – kui oled 100% kindel, et intress laekub, siis tuleks intress tekkepõhiselt aastate vahel ära jagada.

Kui oled välja andnud intressita laenu, siis tuleb laen diskonteerida.

Ühisrahastuse laenud

Investeeringuportaali kantud raha tuleks kajastada eraldi „raha“ kontol. Kuna sul on võimalik see raha omale soovi korral tagasi kanda, siis on see sinu raha, mis asub lihtsalt teises kohas. Igale raha asukohale tuleb teha eraldi konto, et oleks võimalik aasta lõpus rahajääkide klappimine üle kontrollida.

Bilansis kajastuvad laenud nõuete all ja omakapitali investeeringud finantsinvesteeringute all. Pärast laenu väljastamist kantakse soetatud investeering „raha“ kontolt „antud laenude“ kontole.

Kui sinu ühisrahastusportaali portfellis on väljastatud laene tuhandetes, neilt laekuvad igapäevaselt pisikesed tagasimaksed ja intressimaksed ning sa annad igapäevaselt välja ka uusi väikeseid laene, siis kõiki neid kandeid raamatupidamises teha ei ole mõistlik ega realistlik. Sellisel juhul tuleks teha regulaarseid koondkandeid, raportite alusel. Kui sinu ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis peaksid kandeid tegema igakuiselt, sest intressitulu tuleb käibedeklaratsioonis ära näidata maksuvaba käibena. Väikefirmas ei juhtu ka midagi, kui see kanne teha aastalõpu seisuga.

Üldjuhul tuleb laenude puhul intresse arvestada tekkepõhiselt. Kui laenud on aga väikesed, siis võib neid kajastada ka lihtsustatud korras ja kassapõhiselt.

Kui laenu ja intresside laekumine on muutunud väga ebatõenäoliseks (nt antud kohtusse), siis tuleb raamatupidamises need kuluks kanda. See, kuidas ebatõenäolisust hinnata, peaks lähtuma ühisrahastusportaali statistikast. Piisab, kui seda teha kord aastas.

Investeeringud teistesse ettevõtetesse

Teistesse ettevõtetesse investeerimise kajastamisel tuleb esmalt üle vaadata omandatud osaluse suurus. Kui osalus jääb alla 20%, siis kajastatakse seda sarnaselt teistele finantsvaradele. Kui osalus on 20-49%, siis liigitub see sidusettevõtteks. Kui osalus on suurem kui 50%, siis on tegemist tütarettevõttega. Mõlemale kehtivad teatud piirangud.

Tütarettevõtet peab reeglina konsolideerima. Erandiks on juhud, kui:

  • tütred on emaga võrreldes väikesed (5% bilansimahust ja 5% müügimahust)
  • ema koos tütardega jääb väikeettevõtjaks (varad 4m, müügitulu 8m, töötajate arv 50)
  • ema ise kuulub konsolideerimisgruppi.

Seega, kui sa oled investeerinud oma ettevõtte kaudu 50% ulatuses sõbra väikefirmasse, siis sa konsolideerimisele mõtlema ei pea.

Tütarettevõtete ja sidusettevõtete soetamisel kajastatakse investeeringuid sarnaselt teiste finantsvaradega – ostuhinnas, millele lisanduvad tehingukulud. Eraldi reeglid rakenduvad siis, kui müüjaks on seotud osapool.

Edasisel kajastamisel tuleb valida üks arvestusmeetod kõigi samasse klassi kuuluvate osaluste jaoks:

1) Soetusmaksumuse meetodi kasutamisel jääb osalus esialgse hinnaga bilanssi arvele, kuhu vajadusel lisanduvad allahindlused. Väikeinvestorina on see meetod kõige otstarbekam.

2) Kapitaliosaluse meetodi puhul tuleb ostmisel koostada ostuanalüüs ja arvestada välja firmaväärtus. Edaspidi tuleb firmaväärtust amortiseerida ning investeeringuobjekti kasumist/kahjumist proportsionaalne osa kajastada enda tulu/kuluna. See meetod sobib pigem suurettevõtetele. Korralik kapitaliosaluse rakendamine on sisuliselt ühel real konsolideerimine, mis on väikeinvestorile selgelt liiga ajamahukas.

3) Õiglase väärtuse rakendamiseks on kaks meetodit: turuväärtus või diskonteeritud rahavoogude meetod. Jällegi, diskonteeritud rahavoogude meetod on suhteliselt keerukas, mistõttu väikeinvestorile seda ei soovita.

Finantsvarade kajastamine on teema, millega on seotud palju erinevaid nüansse, eriti kui tegutsetakse mitme erineva varaklassiga. Kui sul on küsimusi seoses mõne konkreetse finantsvara kajastamisega või otsid raamatupidamispartnerit, kes aitaks sind finantsvarade raamatupidamises, siis võta meiega ühendust! Meil on kogemus nii väikeinvestoritega kui suurettevõtetega.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

3 × one =