E-arved Eestis: millal on need kohustuslikud?
Uuendatud 2. novembril 2026. Esmakordselt avaldatud 27. juunil 2019.
Eestis ei ole kõikidele ettevõtetele kehtestatud üldist kohustust saata kõiki arveid e-arvetena. Küll aga võib äriregistris e-arve vastuvõtjaks märgitud ostja alates 1. juulist 2025 müüjalt e-arvet nõuda. Seetõttu tasub ka väikesel ettevõttel teada, kuidas e-arvet saata ja vastu võtta.
Mis on e-arve?
E-arve on struktureeritud andmetega arve, mida raamatupidamistarkvara saab automaatselt lugeda. Müüja ja ostja andmed, arve number, kuupäevad, arveread ja summad jõuavad ühest süsteemist teise ilma käsitsi ümber sisestamiseta.
Tavaline e-postiga saadetud PDF on mõeldud inimesele lugemiseks. Tekstituvastus või tehisintellekt võib sellelt andmeid eraldada, kuid see ei muuda PDF-i iseenesest nõuetele vastavaks e-arveks. Olemas on ka hübriidvormingud, kus PDF-iga on kaasas struktureeritud arveandmed.
Euroopa standard EN 16931 ühtlustab e-arve põhiandmete tähenduse. E-arvete operaator aitab arve saatja tarkvarast ostja süsteemi toimetada; rahvusvaheliseks andmevahetuseks kasutatakse muu hulgas Peppoli võrgustikku.
Millal tuleb Eestis e-arve esitada?
Raamatupidamise seaduse § 7¹ annab äriregistris e-arve vastuvõtjaks märgitud raamatupidamiskohustuslasele õiguse nõuda kauba või teenuse eest e-arvet. See puudutab nii era- kui ka avalikku sektorit.
Rahandusministeeriumi selgituse järgi tuleb sellisele ostjale vaikimisi esitada e-arve, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Nõuetele vastavust eeldatakse Euroopa standardile EN 16931-1 vastava arve puhul; pooled võivad kokku leppida ka muu asjakohase standardi kasutamises.
Avalikule sektorile esitatakse seega jätkuvalt üldjuhul e-arveid. Varasem väide, et avalik sektor ei tohi ühelgi juhul muud vormingut vastu võtta, ei kirjelda pärast 1. juulit 2025 kehtivat korda enam täpselt.
Praktiline lähtekoht on lihtne: kontrolli ostja e-arve vastuvõtmise võimalust ja arveldamise kokkulepet. Kui klient nõuab e-arvet, tuleb korraldada selle saatmine tema kasutatavasse kanalisse. Ainult PDF-i pealkirja muutmisest ei piisa.
Kuidas e-arved kasutusele võtta?
- Kontrolli oma tarkvara võimalusi. Kas sellest saab e-arveid saata ja sinna ostuarveid vastu võtta? Kas ühendus operaatoriga sisaldub teenuses või tuleb see eraldi tellida?
- Vali saatmise ja vastuvõtmise kanal. Mõne üksiku arve puhul võib sobida arveportaal. Suurema mahu korral tasub andmevahetus ühendada raamatupidamistarkvaraga. Võrdle liitumis-, kuu- ja arvepõhiseid tasusid.
- Korralda vastuvõtja registreerimine. Kui soovid e-arveid saada, lase teenusepakkujal juhendada vastuvõtja andmete lisamist äriregistrisse. Teavita ka tarnijaid.
- Vaata üle arveandmed ja kinnitusring. Ostja registrikood, viitenumber ning vajalik projekti- või tellimuskood peavad olema õigetes väljades. Lepi kokku, kes ostuarve sisu kontrollib ja maksmise kinnitab.
- Tee prooviarve. Kontrolli koos teise poolega, et arve jõuab õigesse süsteemi ning read, käibemaks ja lisainfo on loetavad.
E-arve suurim igapäevane kasu tekib siis, kui kogu arvering toimib. Loe lähemalt müügiarvete automatiseerimisest ja ostuarvete töövoost.
Kas e-arve läheb automaatselt ka maksuametile?
Eestis ei tähenda e-arve saatmine kliendile praegu iseenesest selle koopia automaatset saatmist MTA-le. E-arveldamine ja maksuaruandlus on eraldi kohustused, kuigi nende seos muutub järjest tihedamaks.
2027. aastaks kavandatud andmepõhisest KMD-st, EL-i ViDA muudatustest ja teiste riikide arveandmete kogumise kogemusest loe eraldi artiklist „Andmepõhine KMD ja ViDA: miks maksuamet tahab arveandmeid?”.
Kui soovid e-arvete kasutuselevõttu oma ettevõttes arutada, võta ühendust.