Omakapitali ABC

omakapital ABC

Omakapital ja selle kajastamine aastaaruandes on teemad, mis tekitavad ettevõtjate seas alatasa rohkelt küsimusi. Sageli on need küsimused raamatupidamise ja juriidika piirimail, mistõttu on neile raske üheselt vastata. Kuid kuna teema on oluline, siis koostasime ülevaate omakapitali puudutavatest reeglitest ja võimalustest.

Omakapitali regulatsioon

Omakapitali reguleerib 3 peamist seadust:

  • Äriseadustik, mis kaitseb osanike ja ka võlausaldajate õigusi, reguleerides tehinguid osadega.
  • Eesti raamatupidamise standardid (raamatupidamise seadus +RTJ + SME IFRS), mis annavad ette reeglid, kuidas eristada kohustisi omakapitalist ning kuidas omakapitali raamatupidamise aastaaruande bilansis kajastada.
  • Tulumaksuseadus, mis reguleerib tulumaksu tasumist dividendidelt ja muudelt omakapitali väljamaksetelt.

Omakapitali mõiste

Omakapital on ettevõtte netovara ehk kõik varad miinus kõik kohustised. Omakapital koosneb omanike sissemaksetest ja teenitud kasumist, millest on maha arvatud teenitud kahjum ja väljamaksed omanikele. Omakapital näitab, millises ulatuses on omanikud ettevõttesse raha sisse pannud ja kui palju on ettevõte kasumit teeninud. Kui omakapital on piisavalt suur, võivad omanikud ettevõttest osa raha välja võtta ehk endale dividende maksta.

Omakapital peab olema kindlasti positiivne, see tähendab ettevõttel peab olema varasid rohkem kui kohustusi. Varad on kõik, mis on kirjas bilansi aktiva poolel – raha, nõuded, kaubavarud, materiaalne ja immateriaalne põhivara. Kohustused on näiteks võlad pangale, lepingupartneritele, töötajatele, Maksuametile.

Omanike sissemakstud omakapitali võib soovi korral ettevõttest maksuvabalt tagasi võtta. Selleks tuleb kõik omakapitali suurendamised ja väljamaksed Maksuametile deklareerida. Samuti tuleb Maksuametile deklareerida dividendimaksed (TSD lisa 7 + INF), millelt tuleb tasuda ka tulumaksu (20/80 netosummalt).

NB! Omakapital ja osakapital on kaks eraldi mõistet! OSAkapital on OMAkapitali registreeritud ja põhikirjaga kinnitatud osa.

Omakapitali adekvaatsus ehk minimaalse netovara nõue

Osakapitali miinimumtaseme nõue ja minimaalse netovara nõue on mõeldud võlausaldajate kaitseks. Nende nõuete täitmine suurendab ettevõtte usaldusväärsust.

Äriseadustik §176 nõuab, et omakapital peab olema kokku vähemalt 2500 eurot või kui osakapital on üle 5000 euro, siis vähemalt pool osakapitalist. Alla nõutud piiri langeb omakapital siis, kui ettevõte on liiga palju kahjumit teeninud ja varasemast ajast reserve ega eelmiste aastate kasumit katteks ei ole.

Justiitsministeeriumi määrusega kinnitatud Kohtu registriosakonna kodukord (see, mille järgi äriregistri töötajad reaalselt toimetavad) on veidi leebem, ja kinnitab §213, et sissemakseta asutatud osaühingu korral piisab kui omakapital on vähemalt positiivne.

Kui omakapital on esitatud aastaaruandes muutunud liiga väikeseks, siis saadab äriregister sulle kurja kirja, kus nõuab tegutsemist. Kui selleks ajaks on uuel aastal piisavalt kasumit teenitud, siis piisab sellest, kui äriregistrile saata nt 30.09 seisuga vahebilanss, kus on näha positiivne omakapital. Kui seda ei ole, siis peavad osanikud midagi ette võtma – raha lisama või mitterahalise sissemakse tegema.

Loe, mida teha, kui omakapital ei vasta nõuetele.

Omakapitali read bilansis

Osakapital nimiväärtuses

Osaühingu minimaalne osakapitali suurus on 2500 eurot (ÄS §136), mis tuleb sisse maksta enne asutamist. OÜ korral on erandina lubatud ka asutamine sissemakset tegemata, see tähendab, et kuni sissemakse tasumiseni vastutab osanik osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses.

Osad võivad olla ühesuuruse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks samast liigist osa, kui seadusest ei tulene teisiti. Täiendava sama liiki osa omandamise korral suureneb vastavalt sama liiki osa nimiväärtus. Põhikirjast tulenevalt võivad osadest tuleneda ka erinevad õigused. Selline võimalus hakkas kehtima kolm aastat tagasi, kuid ei ole veel eriti laialdaselt kasutusel.

NB! OSAkapitali muutused tuleb alati registreerida äriregistris. Muud OMAkapitali muutused kajastatakse ainult raamatupidamises ja majandusaasta aruandes.

Registreerimata aktsia- või osakapital

Registreerimata aktsia- või osakapital on aruandekuupäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad. Kui aruandekuupäevaks ei ole äriregistrile avaldust uute aktsiate registreerimiseks esitatud, kajastatakse nende aktsiate eest saadud tasu bilansis kohustisena.

Sissemaksmata osakapital

Sel real näidatakse sissemakseta asutatud osaühingul osakapital miinusmärgiga, kui põhikirjas ei ole kirjas osakapitali sissemakse tegemise tähtaega.

Ülekurss ehk aažio

Osakapitali saab suurendada ka ülekursiga, näiteks kui on vaja OMAkapitali suurendada ilma OSAkapitali oluliselt suurendamata (sest see suurendaks omakapitali suuruse nõuet veelgi). Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel (osakapitali suurendamine muude omakapitali ridade arvelt ilma täiendavat sissemakset tegemata, ÄS §155 lg2).

Ülekursi real kajastatakse:

  • aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulud)
  • tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe
  • omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus aktsiatehingutega seotud otsekulud)
  • ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul – vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel.

Teadmiseks! Kirje Ülekurss saldo ei saa olla negatiivne. Juhul, kui kirjel ülekurss eelnevalt kajastatud positiivne jääk ei ole aktsiatehingute käigus tekkinud vahede mahaarvamiseks piisav, kajastatakse positiivset saldot ületavad vahed kirje Eelmiste perioodide jaotamata kasum vähendusena.

Oma osad või aktsiad (miinus)

Oma osad või aktsiad on ettevõtte valduses olevad (nt tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad. Neid kajastatakse tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglases väärtuses.

Kohustuslik reservkapital

Aktsiaseltsidel ja mõnedel osaühingutel, kes on põhikirjaga reservi kogumise sätestanud, tuleb igal aastal teenitud kasumist kanda kohustusliku reservkapitali reale vähemalt 5%, kuni reservi suuruseks on 10% osakapitalist. Reservkapitali muudatuskandeid tehakse osanike kasumi jaotamise otsuse alusel. Kui ettevõte teenis kahjumit, jääb kohustusliku reservkapitali suurus muutmata.

PS. Osaühing peab kohustusliku reservkapitali moodustama ainult siis, kui põhikirjas on selliselt sätestatud, seadus seda ei kohusta. Kui sinu ettevõtte põhikirjas on selline nõue sees, saad soovi korral põhikirja ära muuta ja reservkapitali tagasi jaotamata kasumi reale kanda.

Muud reservid

Reservid moodustatakse vastavalt omaniku otsustele. Muude reservide alla kuuluvad:

  • realiseerimata tulud ja kulud, mida vastavalt toimkonna juhenditele ei kajastata kasumiaruandes (nt välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkiv valuutakursi vahede reserv vastavalt RTJ 11)
  • aruannete arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestusel tekkivad vahed vastavalt RTJ 1 jne
  • muudel eesmärkidel moodustatud reservid (sh vabatahtlikud reservid, vaata järgnevat lõiku)

Järjest enam kasutatakse vabatahtlike reservide moodustamist.

Vabatahtlike reservide eelised:

  • neid ei pea äriregistris registreerima
  • neid on lihtne suurendada ja vähendada.

Vabatahtliku reservi moodustamine on lihtne võimalus omakapitali suurendamiseks, kui järgida neid tingimusi:

  • muude reservide moodustamine peab olema lubatud põhikirjas, kui põhikirjas seda kirjas pole, tuleb algatada põhikirja muudatus
  • reservi moodustamise kohta peab tegema eraldi otsuse või lepingu, kus on selgelt kirjas, et tegemist on reserviga, millelt ei arvestata intressi ja millel puudub tagastamistähtaeg.

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

Eelmistel aastatel teenitud kasum, mida pole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (nt aktsiakapitali või reservide suurendamiseks).

Aruandeperioodi kasum

Viimasel majandusaastal teenitud kasum.

 

On olemas veel mitmeid keerulisemaid instrumente ja hulk erisusi AS-ide ja konsolideeritud aruannete puhul, kuid need on pigem suurte kontsernide teemad, mida pikemalt siin ei lahka. Mis puudutab omakapitali ja osakapitali küsimusi ning põhikirja muudatusi, siis soovitame alati pöörduda professionaalsete juristide või raamatupidajate poole, kes tõeliselt teemat valdavad (veendu selles eelnevalt!). Vähegi suurema või rahvusvaheliselt tegutseva ettevõtte puhul vajavad need teemad hoolikat läbimõtlemist ja mitte uisapäisa tegutsemist. Soovi korral saad nõu pidada ka Robby&Bobby meeskonnaga, selleks täida kontaktivorm ja võtame sinuga ühendust.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.