MTÜ raamatupidamine: mida juhatus peab teadma?
Uuendatud 3. novembril 2026. Esmakordselt avaldatud 31. oktoobril 2019.
MTÜ raamatupidamine peab näitama, kust raha tuleb, milleks seda kasutada tohib ja kas ühing suudab oma kohustused täita. Juhatusele ei piisa teadmisest, et pangakontol on raha või toetaja aruanne sai esitatud. Projekti raha võib olla kindla eesmärgiga seotud ning kasutada olev summa palju väiksem kui pangajääk.
Põhilised arvestusreeglid on äriühinguga sarnased, kuid MTÜ puhul vajavad erilist tähelepanu liikmemaksud, annetused ja toetused, projektide arvestus ning liikmetele esitatav ülevaade. Selles artiklis vaatame neid juhatuse otsuste, võimaluste ja riskide kaudu.
MTÜ võib teenida ülejääki, kuid ei jaga kasumit liikmetele
MTÜ ei pea iga aasta lõpetama nulltulemusega. Ülejääk aitab luua puhvrit, katta omafinantseeringut või teha tulevikus põhikirjalist tegevust. Samuti võib MTÜ müüa kaupu ja teenuseid, kuid majandustegevuse kaudu tulu saamine ei või olla selle eesmärk ega põhitegevus.
Tulu tuleb kasutada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei tohi liikmete vahel jagada. Need on mittetulundusühingute seaduse lähtekohad. Ühingu raha kasutamine liikmete erakuludeks ei muutu põhjendatuks üksnes seetõttu, et väljamakse nimetatakse toetuseks.
Vaata eraldi kolme asja: tulem näitab perioodi tulude ja kulude vahet, pangajääk kontol olevat raha ning vabalt kasutatav raha seda, mida saab suunata uutele tegevustele pärast piirangute ja juba võetud kohustuste arvestamist. Need summad ei pruugi olla võrdsed.
Erista raha allikas ja sellega kaasnevad tingimused
Ära otsusta raamatupidamiskäsitlust ainult makse selgituse või lepingu pealkirja järgi. Oluline on, kes maksab, mida ta vastu saab, millise perioodiga makse seostub ja millised kasutuspiirangud kehtivad.
| Raha allikas | Mida eristada? | Mida raamatupidajale anda? |
|---|---|---|
| Liikmemaks | Millise perioodi eest tasutakse ja kas laekumine on piisavalt kindel? Konkreetse projekti jaoks kogutav tasu vajab eraldi käsitlust. | Liikmete arvestus, tasude otsused, perioodid ja laekumised. |
| Annetus | Kas vastuteenet ei ole ning raha kasutamine on vaba või annetaja seatud eesmärgiga piiratud? | Annetuse tingimused ja vajalikud annetaja andmed. |
| Projekti- või tegevustoetus | Kas raha on seotud kindla projekti, vara või sisuliste tingimustega? Nimetus „tegevustoetus” üksi ei anna vastust. | Toetuse otsus, leping, eelarve, muudatused ja aruandluse nõuded. |
| Sponsorlus või teenuse müük | Kas maksja saab reklaami, pileteid, koolituse või muu kokkulepitud vastuteenuse? | Leping, teenuse kirjeldus, hind ja tõend kokkulepitu täitmise kohta. |
Liikmetelt saadud tasude ning annetuste ja toetuste erireegleid kirjeldab RTJ 14. Näiteks järgmise aasta liikmemaksu ettemaks ei ole automaatselt käesoleva aasta tulu. Samuti ei tähenda lubatud, kuid ebakindlalt laekuv summa veel kindlat tulu ega kasutatavat raha.
Toetuse laekumine ja tuluna kajastamine on eri asjad
Sihtotstarbelise toetuse puhul tuleb hinnata, kas laekumine on praktiliselt kindel ja toetusega seotud sisulised tingimused on täidetud. Kui tulu kajastamise tingimused pole täidetud, võib saadud summa olla bilansis kohustis. Seetõttu ei saa kõiki laekunud toetusi kohe ühingu ülejäägiks pidada.
Ka toetuse nimetus ei asenda tingimuste lugemist. Üldise tegevuse toetamine ja konkreetse projekti või vara rahastamine võivad vajada erinevat käsitlust. Enne uue toetuse kasutamist lase leping koos eelarvega raamatupidajal üle vaadata. RTJ 12 aitab hinnata sihtfinantseerimise tingimusi, tuluna kajastamist ning võimalikku tagastamist.
Juhatuse jaoks on tähtsad kolm küsimust: millal võib raha kulutada, millal kajastub toetus tuluna ning millistel juhtudel tuleb raha tagasi maksta. Näiteks raamatupidamises tuluna kajastatud summa ei vabasta ühingut lepingulistest kohustustest.
Näide: pangas on 18 000 eurot, kuid uuteks tegevusteks 6000
Järgnev MTÜ ja kõik arvud on väljamõeldud. Ühingul oli 6000 eurot piiranguteta raha. Seejärel laekus 20 000 eurot konkreetse projekti toetust ning projektile kulutati ja maksti 8000 eurot. Näites vastavad need kulud toetuse tingimustele ning selle osa tuluna kajastamise tingimused on täidetud. Ülejäänud 12 000 euro kasutuspiirangud ja tuluna kajastamise tingimused on veel täitmata.
| Näitaja | Summa | Mida see juhatusele tähendab? |
|---|---|---|
| Raha enne toetuse laekumist | 6000 € | Näites piiranguteta ja muude kohustustega koormamata raha. |
| Laekunud projektitoetus | 20 000 € | Raha tuleb kasutada toetuse tingimuste järgi. |
| Tasutud projektikulud | −8000 € | Projekti jaoks kasutatud ja välja makstud summa. |
| Pangajääk kokku | 18 000 € | 6000 + 20 000 − 8000. See ei ole kogu ulatuses vaba raha. |
| Alles olev projektiraha | 12 000 € | Projektiga seotud summa; teisteks tegevusteks kasutamine eeldab lubatud tingimusi või toetaja nõusolekut. |
| Uuteks tegevusteks vaba raha | 6000 € | 18 000 − 12 000. Päris olukorras tuleb sellest arvestada maha ka muud katmata kohustused. |
Järeldus ei ole, et igal MTÜ-l peab olema iga projekti jaoks oma pangakonto. Kontrolli toetaja nõudeid; eraldi konto ei asenda projektide tulude, kulude ja kohustuste arvestust. Juhatus peab suutma näidata, milline osa rahast kuulub millise tegevuse juurde.
Projekti eelarve ja raamatupidamine peavad omavahel klappima
Toetaja kuluaruanne ja MTÜ aastaaruanne täidavad eri eesmärke. Projekt võib olla toetajale nõuetekohaselt esitatud, kuid ühingu üldkulude, omafinantseeringu või vahepealse rahastuse küsimus siiski lahendamata.
Pane enne projekti algust paika:
- Projektitunnus ja eelarve: kuidas eristatakse projekti tulud, kulud, nõuded ja kohustused muust tegevusest?
- Lubatud kulud: millised kuupäevad, dokumendid, hinnapakkumised, tööaja tõendid ja hanketingimused on vajalikud?
- Ühiste kulude jaotus: kuidas jagatakse näiteks ruumi-, personali- ja raamatupidamiskulu ning kas toetaja lubab seda jaotust?
- Omafinantseering ja maksud: kust tuleb omaosalus ning kas eelarve arvestab palgamaksude ja mahaarvamisele mittekuuluva käibemaksuga?
- Muutused ja kontroll: kes jälgib eelarvet, küsib vajalikud kooskõlastused ja hoiab alles otsused?
Ära finantseeri sama kulu lubamatult kahest toetusest ega eelda, et kõik ühingu põhikirjalised kulud on automaatselt konkreetse projekti jaoks abikõlblikud. Toetuse tingimused võivad olla kitsamad. Eelarve koostamise loogikat aitab läbi mõelda müüki, kulusid ja raha ühendav eelarve.
Kui toetus makstakse välja alles pärast kulude tegemist või aruande kinnitamist, vajab projekt vahepeal raha. Koosta maksepäevade järgi prognoos ja arvesta võimaliku viivitusega. Selleks sobib 13 nädala rahaprognoos.
Annetus ja reklaamiteenus ei ole sama tehing
Kui ettevõte annab raha ning saab vastu kokkulepitud reklaami või muud teenust, tuleb hinnata vastusooritusega tehingut. Kui vastuteenet ei ole, võib tegemist olla annetusega. Sõna „sponsor” üksi kumbagi ei tõenda. Pelk tänamine ei tähenda samuti igas olukorras reklaamiteenust.
Kirjuta kokkuleppesse, mida toetaja vastu saab, millal see tehakse ja kuidas täitmist tõendatakse. See aitab mõlemal poolel valida õige maksu- ja raamatupidamiskäsitluse. Tehingu sisu tähtsust selgitab MTA sponsorluse juhend.
MTÜ vorm ei anna üldist maksuvabastust
Juhatus peaks enne uut tegevust või väljamakset üle kontrollima vähemalt järgmised teemad:
- Tasud inimestele. Töötasu, juhatuse liikme tasu ja teenustasu maksustamine sõltub väljamakse sisust. Stipendiumiks nimetamine ei muuda tehtud töö eest makstavat tasu automaatselt maksuvabaks.
- Kulude hüvitamine ja hüved. Hoia alles dokumendid ning selgita seos MTÜ tegevusega. Liikme või vabatahtliku erakulude katmine vajab eraldi maksuhinnangut.
- Käibemaks. Tasuline müük võib tuua kaasa registreerimise ja käibemaksu arvestamise kohustuse. Liikmemaksu, annetuse, toetuse ja teenuse müügi käsitlus võib erineda. Kauba või teenuse nimetamine liikmemaksuks ei määra maksustamist.
- Sisendkäibemaks. Registreering ei tähenda, et kõikidelt ostudelt saab käibemaksu tagasi. Arvesse tuleb võtta maksustatavat, maksuvaba ja ettevõtlusvälist tegevust ning ostu tegelikku kasutust.
MTÜ ettevõtluse ja käibemaksu piire selgitab MTA MTÜ-de juhend. Tööd ja tasustamist aitab läbi mõelda ka töö- ja VÕS-lepingute kohustuste ülevaade.
Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuulumine on eraldi staatus. See võib anda tingimuslikke eeliseid annetajale ja ühingule, kuid toob ka lisakohustusi. Kõik MTÜ-d sinna automaatselt ei kuulu ning nimekirjas olemine ei vabasta kõigist maksudest. Enne annetuskampaaniat või stipendiumi maksmist kontrolli MTA tingimusi.
Aastaaruanne ja kontroll: juhatus vastutab korralduse eest
Raamatupidamise võib sisse osta, kuid selle korraldamise vastutus jääb juhatusele. RIK-i juhendi järgi tuleb majandusaasta aruanne esitada kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust ning ka siis, kui tegevust ei toimunud. Kalendriaasta puhul tähendab see üldjuhul 30. juunit.
Juhatus koostab aruande ja esitab selle kinnitamiseks üldkoosolekule. Kui põhikirjaga on vastav pädevus antud volinike koosolekule, tuleb järgida seda korda. Liikmed peaksid saama arusaadava ülevaate tegevusest, tulemist, netovarast ja rahast ning olulistest toetuste kasutamise piirangutest. Aruande ettevalmistamist toetab aastaaruande kinnitamise kontrollnimekiri.
Revisjon, audit ja ülevaatus on eri asjad. Auditi või ülevaatuse kohustus võib tekkida audiitortegevuse seadusest; kontrolli võib nõuda ka põhikiri või toetaja. Üldkoosolek saab korraldada revisjoni, kuid MTÜ juhatuse liige ega tema raamatupidaja ei saa olla sama ühingu revident. Kontrolli vajadus tasub selgitada enne aruande tähtaega, mitte viimasel nädalal.
Arvestuspõhimõtete kokkuleppimisel arvesta ka aruandeperioodi algusega: uuendatud RTJ-redaktsioone rakendatakse 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele. Käesoleva artikli toetuste näide lähtub 2026. aastal alanud perioodile kehtivatest põhimõtetest.
Mida juhatus peaks regulaarselt nägema?
Kasulik ülevaade näitab projektide eelarvet ja tegelikke kulusid, kasutamata toetusi ja nendega seotud kohustusi, saadaolevaid liikmemakse ning järgmiste nädalate laekumisi ja makseid. Lisa sellele ühingu üldkulud: edukas projekt ei pruugi katta kogu MTÜ tegevuskulu.
Iga olulise kõrvalekalde järel lepi kokku tegevus, vastutaja ja tähtaeg. Näiteks: kes taotleb eelarvemuudatust, küsib puuduva dokumendi, korraldab liikmemaksu laekumise või leiab ajutise rahastuse? Nii aitab raamatupidamine hoida korras nii toetajale antud lubadused kui ka ühingu enda rahalise seisu.
Soovid MTÜ raamatupidamist, millest juhatus saab selge ülevaate? Võta ühendust, et arutada projektide, toetuste ja igapäevase raamatupidamise korraldust.