Millele pöörata tähelepanu aastaaruande koostamisel

Ettevõtjatel, kelle majandusaasta kestab 01. jaanuarist kuni 31. detsembrini, on kohustus aastaaruanne esitada hiljemalt 30. juuniks. Kuigi majandusaasta aruande paneb enamasti kokku raamatupidaja, ei tähenda see, et ettevõtja ise saaks aastaaruande koostamisest täielikult eemalduda. Koostasime kasuliku ülevaate, millele aastaaruande koostamisel tähelepanu pöörata.

Majandusaasta aruande esitamise kohustus on kõigil ettevõtjatel. Erandiks on FIE-d, täisühingud ja alla 10 korteriga korteriühistud, nemad ei pea aastaaruannet esitama.

Aruanne tuleb esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Üldjuhul on majandusaasta pikkuseks 12 kuud. Alustavatel ettevõtetel või ettevõtjatel, kes soovivad oma majandusaasta alguspäeva muuta või tegevust lõpetada, võib majandusaasta olla erandkorras ka lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte üle 18 kuu. See tähendab, et kui asutasid oma ettevõtte eelmise aasta septembris, on sul valik, kas esitad aruande eelmise ja käesoleva majandusaasta kohta kokku (ei ületa 18 kuud) või eraldi.

Majandusaasta aruande eesmärk on anda informatsiooni ettevõtte käekäigu kohta. Ühest küljest kogub sellist informatsiooni riik. Teisalt võib see teave huvi pakkuda igale huvitatule, kes sinu valdkonnas tegutseb või turu seisu uurida soovib. Ettevõtjaportaalist on võimalik ettevõtte majandusaasta aruandeid osta. Seega võib majandusaasta aruannet käsitleda ka ettevõtte mainekujundajana. Ettevõtjana tasub seda nüanssi aastaaruannet koostades alati silmas pidada.

Raamatupidaja koostab reeglina aastaaruande tehniliselt, vastavalt reeglitele ja nõutud infole. Ettevõtja peaks alati aastaaruande üle lugema ja vajadusel paluma täiendada vastavalt sellele, millist infot ta tahab täiendavalt lugejatele esitada. Lisainfot saab lisada eeskätt tegevusaruandesse, aga saab koostada täiendavalt ka lisasid.

Majandusaasta aruanne koosneb

• raamatupidamise aastaaruandest
• tegevusaruandest.

Mikroettevõtte majandusaasta aruanne on eriti lühike ja koosneb ainult raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruannet koostada ei ole vaja. Kõigil teistel on kohustus esitada nii raamatupidamise aastaaruanne kui tegevusaruanne.

Täpsema ülevaate majandusaasta aruande kohustuslikest osadest saad alljärgnevast tabelist.

Majandusaasta aruande kohustuslikud osad erinevate ettevõtjate lõikes:

Suured ettevõtted peavad oma aastaaruannet laskma kontrollida audiitoril ja läbima kas ülevaatuse või auditi protsessi:

Tegevusaruanne

Tegevusaruanne annab sisulist infot ettevõtte tegevuse kohta. See on koht, kus tuua esile olulisi sündmusi, mis ettevõtet majandusaastal mõjutasid, ning rääkida tulevikuplaanidest. Nagu juba eelnevalt öeldud, on aastaaruandel oluline mainekujundamise roll. Aruannet võivad lugeda nii tulevased kliendid, tarnijad kui investorid. Seega ei tasu tegevusaruande koostamist kuidagi alahinnata.

Info, mida tegevusaruandes kajastada:

• ülevaade ettevõtte tegevusest
• peamised tegevusvaldkonnad, toote- ja teenusegrupid
• olulised sündmused majandusaastal
• olulisemad aruandeaasta jooksul tehtud ning lähitulevikus planeeritavad investeeringud
• uurimis- ja arendustegevuse projektid ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja lähitulevikus
• raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud sündmused, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi
• ülevaade välisriigis registreeritud filiaalidest
• järgneva aasta plaanid.

Auditeeritava ettevõtte tegevusaruandesse tuleb täiendavalt lisada:

• ettevõtte tegevuskeskkonna üldine (makromajanduslikku) areng ja selle mõju ettevõtte finantstulemustele
• äritegevuse hooajalisuse või majandustegevuse tsüklilisuse kirjeldus
• tegevusega kaasnevad olulised keskkondlikud ja sotsiaalsed mõjud
• finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvad riskid
• peamised finantssuhtarvud käesoleva ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodika.

Suurettevõtja, kes on pank, kindlustusandja või börsiettevõte ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, peab täiendavalt tegevusaruandele lisama järgmised peatükid:

• ärimudel
• tegevusega kaasnevad keskkondlikud ja sotsiaalsed mõjud
• inimressursi juhtimine
• inimõiguste järgimine
• korruptsioonivastast võitlust käsitlev riskijuhtimine, selleks rakendatav poliitika ja tulemused
• muud olulised mitterahalised tulemusnäitajad. 

Raamatupidamise aastaaruanne

Täismahus raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest põhiaruannetest ja lisadest:

• bilanss
• kasumiaruanne (vahel harva ka koondkasumiaruanne)
• rahavoogude aruanne
• omakapitali muutuste aruanne

Väike- ja mikroettevõtjad koostavad täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, lähtudes järgnevatest nõuetest:

• Väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb kahest põhiaruandest – bilansist ja kasumiaruandest ning piiratud arvust lisadest.
• Mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb kahest põhiaruandest – lühikesest bilansist ja kasumiaruandest ning paarist lisast.

Alati võib koostada ka põhjalikuma raamatupidamise aastaaruande kui miinimumina nõutud, sellisel juhul tuleb aastaruannet koostama asudes valida teine aastaaruande liik.

Kokkuvõtteks

Majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab juhatus majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust. Kui aastaaruanne on koostatud raamatupidaja poolt, siis veendu enne aruande lõplikku kinnitamist ja esitamist, et kõik andmed on õiged ja et saad aru, kuidas numbrid ühte või teise aruande osasse on tekkinud. Tegevusaruannet koostades pea silmas, et seda võib tulevikus lugeda nii klient, tarnija kui investor. Käsitle seda kui ettevõtte mainekujundajat.

NB! Aastaaruande õigsuse eest vastutab juhatus, mitte raamatupidaja.

Tutvu Robby&Bobby finantsraamatupidamise teenusega

Loe meist lähemalt