investeeringute kajastamine

Alustavad ettevõtjad ja start-upid alustavad enamasti iseenda säästude ja FFF (friends, family and fools) toel. Kui ärimudel on paljulubav, võivad peagi ettevõtte vastu huvi tundma hakata investorid, kelle rahasüstide najal saab start-up oluliselt kiiremini kasvada. Vahel võib juhtuda, et mõni founderitest ehk asutajatest väsib ära või siis tekivad tal muud huvid ja ta soovib oma osaluse ära müüa. Vaatame neid kahte näidet lähemalt ja seda, kuidas käib investeeringute kajastamine bilansis.

Omakapitali ridade selgitused

Et rääkida investeeringute kajastamisest, kordame lühidalt üle omakapitali olulisemad read ja nende selgitused. Omakapitalist saad pikemalt lugeda Omakapitali ABC-st.

Kuna OÜ on Eestis konkurentsitult kõige levinum ettevõtte tüüp, siis räägime järgnevalt ainult OÜ reeglitest.

Osakapital nimiväärtuses

Esimene ja kõige olulisem asi, mille vastu sageli eksitakse, on see, et osakapital ei võrdu omakapitaliga, vaid on selle registreeritud ja põhikirjaga kinnitatud osa.

Osakapital on see osa OÜ omakapitalist, mis tuleb enne asutamist sisse maksta (lubatud on ka asutada ettevõte ilma sissemakset tegemata). Osaühingu nõutav osakapitali suurus on vähemalt 2500 eurot (ÄS §136).

Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Põhikirjas võib ette näha osadest tulenevalt erinevad õigused. Igal osanikul võib olla üks samast liigist osa, kui seadusest ei tulene teisiti. Täiendava sama liiki osa omandamise korral suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus.

Meeles peab pidama, et kõik osakapitaliga seotud muutused tuleb alati äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult raamatupidamises ja majandusaasta aruandes.

Registreerimata osakapital

Registreerimata osakapitaliks nimetatakse neid osasid, mis on aruandekuupäevaks emiteeritud ja avaldus äriregistrile esitatud, kuid neid ei ole veel registris ametlikult registreeritud.

Kui aruandekuupäevaks ei ole äriregistrile uute osade registreerimiseks avaldust esitatud, siis kajastatakse osade eest saadud tasu bilansis kohustisena. Pärast registreerimist kajastatakse osade nimiväärtus kirjel Aktsia- või osakapital ja võimalik ülekurss kirjel Ülekurss.

Ülekurss ehk aažio

Osakapitali võib suurendada ka ülekursiga, näiteks kui on vaja omakapitali suurendada, aga osakapitali suurendada ei taheta.

Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katmiseks, kui mujalt ridadelt enam võtta ei anna, samuti osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel (ÄS §155 lg2).  Fondiemissioon on osakapitali suurendamine muude omakapitali ridade arvelt, ilma täiendavat raha sisse maksmata.

Ülekursi real kajastatakse:

  • aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulutused)
  • aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, juhul kui tehti tehinguid omaaktsiatega
  • omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe, millest on maha arvatud aktsiatehingutega seotud otsekulud
  • vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel, juhul kui tehing toimus ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel.

Teadma peab, et ülekursi saldo ei saa kunagi olla negatiivne. Kui ülekursi kirjel varasemalt kajastatud positiivne jääk ei ole aktsiatehingute käigus tekkinud vahede mahaarvamiseks piisav, siis kajastatakse positiivset saldot ületavad vahed Eelmiste perioodide jaotamata kasumi real.

Oma osad (miinus)

Oma osad on näiteks tagasiostetud ja ettevõtte enda poolt varasemalt emiteeritud aktsiad või osad, mida kajastatakse tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglases väärtuses.

Näide 1. Saadud investeeringu kajastamine omakapitalis

Ettevõte saab investorilt osaluse vastu raha. Raamatupidamise mõistes tähendab see osakapitali suurendamist ülekursiga.

OÜ osakapitali suuruseks on 2500 eurot. Investoriga lepitakse kokku, et ta saab 20% osaluse ja maksab selle eest 500 000 eurot.

Selleks, et investori osalus oleks 20%, tuleb osakapitali suurendada 625 euro võrra ehk:

(2500 / 0.8 – 2500)

0.8-ga tuleb jagada seetõttu, et senistele omanikele jääb endiselt 2500, mis on uuest osakapitalist 80%.

Raamatupidamises tuleb 625 eurot lisada omakapitali reale Osakapital.

Ülejäänud osa ehk  499 375 eurot läheb omakapitali reale Ülekurss.

Kande tegemise aluseks on osanike otsus osakapitali suurendamise kohta.

Näide 2. Osaluse müük ühelt osanikult teisele

Teises näites vaatame olukorda, kus üks osanik müüb oma osa ettevõttest investorile.

Kui investor maksab 500-eurose osa eest 500 000 eurot ja tasub selle otse osanikule, siis sellisel juhul raha ettevõttesse ei jõuagi. See tähendab, et bilansis muutusi ei ole. Osakapitali suuruseks on endiselt 2500 eurot (kuigi jaotus on nüüd teine). Ülekurssi ei ole.

Viimane näide võib üles kerkida eelkõige juhul, kui mõni asutajatest soovib oma osalusest loobuda. Üldjuhul esimestel aastatel nii suuri summasid osaluse müügi pealt investorid ei maksa. Erandiks võib olla olukord, kus VC ostab välja äriingli investeeringu. Ka sellisel juhul liigub raha selle tehingu puhul väljaspool ettevõtet ja ettevõtte bilansis see muutusi kaasa ei too.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

sixteen + 11 =