Varade allahindluse reeglid

Millal tuleb bilansis olevaid varasid alla hinnata? Kuidas see käib? Uurimegi seda järgnevalt.

Järgnevad reeglid on toodud RTJ 5 ning kehtivad materiaalsele ja immateriaalsele põhivarale, samuti korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavatele kinnisvarainvesteeringutele.

Vara väärtuse test

Kui on viiteid varade väärtuse langusele, tuleb läbi viia vara kaetava väärtuse test ja vajadusel vara väärtust alla hinnata. Võimalusel testitakse konkreetset varaobjekti. Kui see ei ole võimalik, siis raha genereerivat üksust, kuhu varaobjekt kuulub. 

Vara väärtuse test tuleb läbi viia vaid siis, kui on märke, mis võivad viidata vara võimalikule väärtuse langusele:

1. vara turuväärtus on langenud oluliselt kiiremini, kui aja möödumise või vara tavapärase kasutamise tulemusena võiks eeldada;
2. üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline, et varast genereeritav rahavoog/tulu väheneb;
3. turu intressimäärad on tõusnud, mistõttu varade kasutusväärtuse arvutamisel kasutatav diskontomäär on tõusnud ja vara kasutusväärtus langenud;
4. ettevõtte netovara väärtus on suurem ettevõtte hinnangulisest õiglasest väärtusest;
5. varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;
6. varast või varade grupist saadavad tulud on väiksemad planeeritust;
7. ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi või sulgeda mõningaid osakondi või müüa varasid planeeritust varem.
   
   

Testimise protseduur

Väärtuse testi käigus leitakse vara kaetav väärtus, mis on suurem neist kahest näitajast:

1. vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja 
2. vara kasutusväärtusest. 

Piisab kui üks neist kahest on suurem kui testitav väärtus, siis ei pea teist arvutama ega allahindlust tegema.

Õiglane väärtus on seotud müügivõimalusega, turuhinnaga. 

Eeskätt on aluseks: 

1. siduvas müügilepingus kokkulepitud vara müügihind; 
2. siduva müügilepingu puudumisel vara turuväärtus aktiivsel turul; 
3. siduva müügilepingu ja aktiivse turu puudumisel vara eeldatav müügihind sõltumatute osapoolte vahelises tehingus, võttes arvesse hiljutisi sarnaseid tehinguid samas tööstusharus (ehk siis tellitud turuväärtuse hinnang, nt kinnisvarainvesteeringute korral kasutatakse sellist varianti tihti).

Kui neid ei ole võimalik hinnata (nagu ettevõtete puhul enamasti), võetakse aluseks kasutusväärtus.

Kasutusväärtuse hindamiseks prognoositakse järgneva viie aasta äritegevusega seotud rahavood, edasised rahavood ning arvutatakse nende nüüdisväärtus. Finantseerimise ja investeerimisega seotud rahavoogusid ei arvestata. Praktikas võetakse aluseks prognoositud EBITDA, millele võib soovi korral juurde arvestada ka käibekapitali muutused (kui need on olulised).