Varade allahindlus: millal bilansiline väärtus üle vaadata?
Uuendatud 7. novembril 2026. Esmakordselt avaldatud 15. aprillil 2021.
Varade allahindlust tuleb kaaluda siis, kui bilansis olev väärtus ei ole vara edasise kasutamise või müügiga enam kaetav. Näiteks võib teenuse nõudlus väheneda, seade kahjustuda või ettevõtte ostetud tarkvara kasutuks jääda. Raamatupidaja vajab nende muutuste kohta juhilt infot, sest ostuarve ja põhivarakaart ei näita vara tulevast kasu.
Ettevõtjana tasub teada, millal väärtuse kontroll algatada, millised hinnangud ette valmistada ning kuidas võimalik allahindlus aruannet mõjutab.
Milliste varade kohta need reeglid käivad?
Siin käsitleme Eesti finantsaruandluse standardi järgi kajastatavat materiaalset ja immateriaalset põhivara: näiteks ettevõtte enda kasutuses olevat hoonet, seadmeid ja bilansis olevat tarkvara. Aluseks on RTJ 5 punktid 50–75.
Soetusmaksumuse meetodil kajastatava kinnisvarainvesteeringu allahindlus järgib samuti RTJ 5 põhimõtteid, nagu sätestab RTJ 6 punkt 26. Õiglase väärtuse meetodi korral hinnatakse kinnisvara teise arvestuspõhimõtte järgi; vaata kinnisvarainvesteeringu arvestusmeetodite võrdlust.
Varude, klientide nõuete ja finantsinvesteeringute hindamisel on teised reeglid. Ühe vara väärtuse testi ei saa automaatselt kõigile bilansiridadele üle kanda. Finantsvarade kohta loe ettevõtte investeeringute raamatupidamise ülevaadet.
Millised muutused tuleb raamatupidajale teada anda?
Igal aruandekuupäeval hindab juhtkond, kas esineb võimaliku väärtuse languse märke. Nende olemasolul tuleb teha väärtuse test. RTJ 5 punktid 53–55 toovad muu hulgas välja:
- Nõrgemad tulemused: varaga seotud müük või rahavood jäävad plaanist väiksemaks ning senised kasueeldused ei pea enam paika.
- Vara seisundi muutuse: kahjustus, ootamatu kulumine või tehnoloogia vananemine vähendab kasutusvõimalusi.
- Tegevusplaani muutuse: teenusest loobumine, üksuse sulgemine või kavatsus vara varem müüa.
- Turu ja rahastuskeskkonna muutuse: tavapärasest kiirem turuväärtuse langus või kõrgem diskontomäär võib vähendada kaetavat väärtust.
Languse märk käivitab kontrolli; allahindluse summa selgub hinnangust. Tavapärane amortisatsioon ja väärtuse languse tõttu tehtav lisakulu täidavad erinevat eesmärki. Ka juba amortiseeritav vara võib vajada täiendavat allahindlust.
Kaetav väärtus: müük või edasine kasutamine?
Kaetav väärtus on suurem kahest näitajast: õiglane väärtus miinus müügikulutused või kasutusväärtus. Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist oodatavate rahavoogude tänane väärtus.
Võrdle kaetavat väärtust vara bilansilise jääkmaksumusega pärast tavapärase kulumi arvestamist. Kui kaetav väärtus on väiksem, kajastatakse vahe allahindlusena. Kui üks põhjendatult leitud näitaja katab bilansilise väärtuse, pole teise arvutamine allahindluse puudumise tõendamiseks vajalik. Pelk madalam võimalik müügihind ei määra seega tulemust, kui vara kasutusväärtus on piisav.
Vara rahavoog ei pruugi olla eraldi mõõdetav. Näiteks võib teenuse osutamiseks vaja minna mitut koos töötavat seadet. Siis hinnatakse väikseimat varade gruppi, mille rahavood on muudest tegevustest eristatavad ehk raha genereerivat üksust. Ühe tegevuse probleemi ei saa põhjendamatult peita kogu ettevõtte parema tulemuse sisse.
Näide: teenuse osutamiseks kasutatav seade
Väljamõeldud näide. Teenusettevõtte seadme bilansiline jääkmaksumus on pärast tavapärast amortisatsiooni 80 000 eurot. Nõudlus on vähenenud ja juhtkond koostab väärtuse hinnangu. Eeldame, et selle seadme rahavood on eraldi hinnatavad.
| Näitaja | Summa ja alus |
|---|---|
| Bilansiline jääkmaksumus enne testi | 80 000 € |
| Õiglane väärtus miinus müügikulutused | 45 000 − 3000 = 42 000 € |
| Kasutusväärtus | 55 000 € põhjendatud rahavooprognoosi järgi |
| Kaetav väärtus | Suurem näitajatest 42 000 ja 55 000 ehk 55 000 € |
| Allahindlus | 80 000 − 55 000 = 25 000 € |
| Uus bilansiline jääkmaksumus | 55 000 € |
55 000 eurot on näites juba leitud kasutusväärtus, mitte kontrollimata müügiprognoos. Selle arvutuskäik ja eeldused tuleb päriselus dokumenteerida. Allahindlust ei arvutata kahe väärtushinnangu keskmise ega väiksema näitaja järgi.
Mida rahavooprognoosis kontrollida?
Vana kasumiplaan ei pruugi enam kirjeldada vara praegust kasutust. RTJ 5 punktide 59–64 järgi tuleb kasutada realistlikke eeldusi, võimalusel juhtkonna kinnitatud eelarveid ja prognoose. Üksikasjalik prognoos hõlmab üldjuhul kuni viit aastat; ka hilisema kasutuse rahavood vajavad põhjendust.
Arvesse lähevad vara jooksvast kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist tulenevad rahavood, sealhulgas vajalik hooldus ja remont. Uusi parendusinvesteeringuid koos nende oodatava lisatuluga, finantseerimisrahavooge ja tulumaksu laekumisi või makseid sellesse kasutusväärtuse arvutusse ei lisata. Ka siduva kohustuseta tulevase ümberkorralduse loodetud kasu ei saa lihtsalt prognoosi sisse kirjutada.
EBITDA ei asenda rahavooprognoosi. Kontrollida tuleb ka laekumiste ja maksete ajastust ning tegevuseks vajalikku raha, näiteks nõuetesse ja varudesse seotavaid summasid. Diskontomäär peab sobima rahavoo riskidega; sama riski ei arvestata korraga nii rahavoo vähenduses kui ka määra lisas. Diskonteerimise põhimõtet selgitab raha ajaväärtuse juhend.
Kuidas allahindlus ettevõtet mõjutab?
Allahindlus vähendab perioodi kasumit, vara bilansilist väärtust ja muu võrdsuse korral omakapitali. Näite 25 000-eurone kulu ei ole samal hetkel uus pangamakse ega vähenda seadme ostuks võetud laenujääki. Mõju aruandekasumile tasub eristada tavapärase tegevuse tulemusest; abiks on ettevõtte kasumlikkuse näitajate ülevaade.
Pärast allahindlust tuleb üle vaadata edasine amortisatsioon. Kui vara kaetav väärtus hiljem põhjendatult taastub, võib tekkida vajadus allahindlus tühistada. Väärtust saab suurendada kuni summani, mis oleks kujunenud ilma allahindluseta, arvestades tavapärast vahepealset amortisatsiooni. Firmaväärtuse allahindlust ei tühistata. Need piirid tulenevad RTJ 5 punktidest 71–75.
Mida juhil ja raamatupidamispartneril koos ette valmistada?
- Vara ja selle kasutus: põhivarakaart, bilansiline jääkmaksumus, seisund, tegelik kasutus ja muutunud plaanid.
- Hindamise põhjus ja kuupäev: milline muutus tekkis ning millisele aruandekuupäevale hinnang vastab.
- Tõendid ja prognoos: sobiv turuinfo, võimalikud müügikulutused, lepingud, tegelikud tulemused ja põhjendatud tulevikueeldused.
- Järeldus ja järgmine kontroll: kas allahindlus on vajalik, kuidas muutub amortisatsioon ning millal hinnang üle vaadatakse.
Juht tunneb vara tegelikku kasutust ja äriplaani; raamatupidamispartner aitab valida arvestusreeglid ning viia hinnangu aruandesse. Vajaduse korral tuleb kaasata vastava pädevusega hindaja. RobbyBobby teeb vajadusel korrektse ja detailse raamatupidamise ning selle peale sobiva aruandluse. Kui soovid oma ettevõtte arvestuse ja aruandluse vajadused läbi mõelda, võta ühendust.
Allikad kontrollitud 7.11.2026. Artikkel lähtub kuni 2026. aasta lõpuni alanud aruandeperioodidele kohalduvatest juhenditest. Alates 1.01.2027 algavatel aruandeperioodidel tuleb kasutada uusi redaktsioone; mõlemad versioonid ja rakendusinfo leiab Rahandusministeeriumi juhendite lehelt. Näide on väljamõeldud.