Filiaali raamatupidamine

Filiaal on põhimõtteliselt nagu ettevõtte välismaal tegutsev osakond. Kui välismaa ettevõttel tekib Eestis regulaarne müügitulu ja palkab töötajaid, siis tuleb Eestis filiaal registreerida. Juhusliku tegevuse jaoks ei pea.

Filiaalil on eraldi registrikood ja Eesti käibemaksunumber. Valdavalt kehtivad filiaalile sarnased reeglid kui tavalisele Eesti äriühingule, mõningate erisustega. Vaatame neid lähemalt.

Juriidiline pool

Äriseadustik ütleb, et kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali.

Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seetõttu eelistatakse tavaliselt riskide hajutamiseks siiski luua välismaale tütarettevõtteid, mitte filiaale. 

Filiaalile määratakse juhataja, kes juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist.

Maksud

Tööjõumaksude osas on filiaalile täpselt samasugused reeglid kui tavalistel Eesti äriühingutel.

Käibemaksu osas samuti, ühe erandiga: filiaali ja äriühingu vahelised „tehinguid“ ei loeta käibeks. See on tõenäoliselt ka üks põhjus, miks maksuvaba käibega välismaised äriühingud (nt pangad, kindlustusseltsid) eelistavad rajada endale Eestisse pigem filiaale kui tütarettevõtteid.

Tulumaksuseadus on kõige komplitseeritum teema filiaaliga seonduvast. 

Siin on kaks suurt teemat – siirdehinnad ja kasumi maksustamine.

1. Siirdehinnad. Filiaali ja äriühingu vahel osutatavate teenuste osas esitatakse arveid, mis peavad olema koostatud siirdehindade reeglite alusel. Sarnaselt nagu oleks tegemist tütarettevõtte ja emaettevõtte vaheliste tehingutega. Enamasti kasutatakse kahte meetodit – kas arveid esitatakse turuhinnas või cost-plus meetodil (ehk siis arvestatakse välja teenusega seotud kulud ja lisatakse neile sobiv kasumimarginaal).
2. Kasumi maksustamine. Eestist välja viidud kasumilt tuleb maksta tulumaksu, selleks rakendatakse deklareerimiskohustust.

Kui äriühing kannab filiaalile raha või annab üle vara, tuleb eristada laenu ja sisse toodud/välja viidud vara.

• Laen kuulub tagastamisele, koos kokku lepitud intressidega ning seda maksuametis deklareerima ei pea.
• Sisse toodud vara on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks, võrreldav osakapitali sissemaksega ning see tuleb maksuametis deklareerida (TSD lisa 3).
  Välja viidud vara tuleb samuti deklareerida (TSD lisa 3) ja kui see on suurem kui sisse toodud vara, siis tuleb sellelt tasuda tulumaks, analoogselt dividendidega.Vaata pikemat selgitust siit.

Vastavalt tuleb ka raamatupidamises selgelt eristada laenude liikumised (kohustiste all) ja varade liikumised (omakapitali jaotuses).

Igaks juhuks mainin, et kui filiaal on registreeritud, aga ei liigitu tulumaksuseaduse mõistes püsivaks tegevuskohaks (ei tegele ettevõtlusega, vaid abitegevustega, nt turu-uuringutega), siis tulumaksuseaduse erireeglid ei rakendu. Tavaliselt see siiski teema ei ole.

Raamatupidamine

Filiaali kohta tuleb pidada eraldi raamatupidamisarvestust. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse nõuetele (aga ainult §1-§12, tavapärase aastaaruande koostamise reeglid filiaalile ei kehti).

Filiaali raamatupidamine ja maksuarvestus tellitakse reeglina sisse eraldi teenusena filiaali asukohariigi teenuseosutajalt. Vastavalt on need numbrid eraldi raamatupidamisprogrammis, mitte ühe osakonnana äriühingu oma raamatupidamises. Keelatud ei ole muidugi Soomest teha Eesti raamatupidamist või vastupidi, kui vastav kompetents endal olemas on. Igas riigis on reeglid erinevad, niisama umbes toimetada ei ole mõistlik.

Äriühingu aastaaruande tarbeks liidetakse filiaali finantsaruanded äriühingu asukohariigi finantsaruannetele juurde, analoogselt tavaliste konsolideerimisreeglitega.

Riigile esitatav aruandlus

Äriregistrile tuleb esitada äriühingu (mitte filiaali eraldi) kinnitatud (ja vajadusel auditeeritud) aastaaruanne. Tähtajaks on üks kuu arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. 

Oma eraldi allkirjastatud aastaaruande peab filiaal esitama maksu- ja tolliametile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kuna filiaalile ei kehti aastaaruande koostamise reeglid, siis tavaliselt esitatakse maksuametile lihtsalt bilanss ja kasumiaruanne.

Lisaks tuleb riigile esitada ka kõik tavapärased maksuaruanded ja statistikaaruanded.

Kui vajad abi välismaise ettevõtte Eesti filiaali aruandlusega, siis palun võta ühendust.