Töötervishoiuga seotud võimalused ja kohustused

Töötervishoiukulud on maksuvabad, kui nende kulude tegemine on vastavalt töötervishoiuseadusele ettevõtte kohustus (TTOS §13 lg1). 

Seadus kohustab tööandjat tegema riskianalüüsi ja tegevuskava. Riskianalüüs määrab riskid, mis töötajat ohustavad ja tegevuskavas kirjeldab tööandja, mida ta riskide vältimiseks ja vähendamiseks ette võtab. Riskianalüüs ja tegevuskava on ka täiendavaks põhjenduseks, millised kulud on vajalikud ja millised mitte.

Järgnev jutt on mõeldud kontori/kodukontori inimestele. Tehased-laod-ehitused on hoopis teine teema, seal on oht inimeste elule ja tervisele reaalne ning tööohutus väga oluline.

Töötervishoiuteemalised kulud võiks jagada neljaks.

1. Kohustuslik paberimajandus – sul peab olemas olema hulk dokumente. Kui suudad need ise kokku panna, ei maksa midagi. Tellimisel maksab dokumentide koostamine sadu eurosid.
   Meilt küsiti kontrollis näiteks järgmisi:
   • riskianalüüs ja tegevuskava;
   • riskianalüüsi võib tellida (me tellisime eelmise aasta lõpus ProtectPro’st) või koostada ise Tööinspektsiooni iseteeninduses (ei ole seda võimalust lähemalt uurinud).
     Riskianalüüs tuleb esitada Tööinspektsioonile iseteeninduse kaudu tähtajaks 01.09.21 (uus nõue);
   • töökorralduse reeglid;
   • töökeskkonnaspetsialisti määramise dokument;
   • töökeskkonnavoliniku valimise protokoll (kui ettevõttes on üle kümne töötaja);
   • esmaabikorraldus, määratud esmaabiandja tunnistus;
   • kuvari kasutamise ohutusjuhend.
2. Kohustuslikud tegevused
   • Kontoritöötajad tuleb nelja kuu jooksul tööletulekust saata töötervishoiukontrolli ja edaspidi iga kolme aasta järel. Meie oleme Qvalitase kliendid, üks kontroll maksis viimati 72 eurot. 
   • Kontoris peab olemas olema esmaabipakend. Saab osta kontoritarvete poest, maksab nii 30 eurot.
   • Kui töötaja tuleb prilliretseptiga ja ütleb, et tema silmanägemine on halvenenud, tuleb talle kompensatsiooni maksta. Kulu nii 50-100 eurot, vt prillide kohta eraldi lõiku.
   • Covidi pandeemia tõttu lisati Covid nakkushaiguste loetellu, mille eest tööandja peab oma töötajaid kaitsma. Covidi tõttu peab uuendama ka riskianalüüsi ja tegevuskava. Tööandja peab tagama maskide ja desovahendite olemasolu, vajadusel kasutama ka kiirteste.
3. Vabatahtlikud tegevused, täiendavad soodustused
   • Ulatuslikum tervisekontroll kui minimaalselt nõutud. Tervisekontrolli ulatuse ja sageduse määrab töötervishoiuarst. Põhjalik iga-aastane tervisekontroll on kasulik nii töötajale kui ka tööandjale, võimaldab varakult terviseprobleemidele jaole saada. Töötajate (ja enda) tervisele kulutamine on ehk üks paremaid soodustuse andmise viise.
   • Kui töötervishoiuarst soovitab töötajale konkreetseid protseduure (nt sundasendis töötajale massaaž kaks korda nädalas järgneva kolme kuu jooksul), siis ei kuulu need maksustamisele. Tööandjale ei ole nende soovituste järgimine kohustuslik, aga kui ta otsustab need hüvitada, siis erisoodustusmakse ei lisandu.
4. Maksustatavad lisasoodustused
   • Maksuameti seisukoha järgi tekib töötajale hüve (ja seega on maksustatav erisoodustusena) kui tööandja tegutseb vabatahtlikult, panustab töötajate tervisesse rohkem kui seaduses nõutud. Näiteks – korraldab ka kontoritöötajatele gripivaktsiini tegemise kuigi riskianalüüsi järgi tuleks gripivaktsiin teha vaid poemüüjatele. Sellisel juhul poemüüjate gripivaktsiin on maksuvaba, kontoritöötajate oma maksustatav.
   • Siia alla lähevad ka massaaž kõigile, ilma otsuseta, puuviljad jms.

Prillid

Levinud teema on prillikompensatsioon. Kui töötaja tööst üle poole on seotud kuvari kasutamisega, on tööandjal kohustus korraldada nägemiskontroll ja nägemise halvenemisel kompenseerida prillide maksumus. 

Kui kasutatakse prille ainult töö tegemiseks, siis saab prillide maksumuse kompenseerida 100% ulatuses. Riskivabam on siiski kompenseerida 50%, siis ei pea hakkama tõestama, et prille eraotstarbeks ei kasutata.  Jällegi, prille võib kompenseerida „50% ulatuses, maksimaalselt 50 eurot, kuna 100 euroga saab igal juhul viisakad prillid“ või maksta märksa enam. 

Vajalikud dokumendid prillide maksumuse kompenseerimiseks: tööandja otsus, nägemiskontrolli otsus, kinnitusega et nägemine on halvenenud ning prillide ostutšekk.  Nägemise halvenemine ei pea olema toimunud töölepingu ajal.

Kui varem sobis ainult töötervishoiuarsti otsus, siis nüüd piisab ka silmaarsti või optometristi retseptist.

Maksuamet on kinnitanud, et lisaks kuvariga töötajatele võib prillid kompenseerida ka nt õmblejatele ja autojuhtidele.

Sporditoetus

Igaks juhuks ütlen ka, et sporditoetuse jaoks on täiesti eraldi reeglid, loe nende kohta siit.