Kaugtöö peale peavad täna mõtlema ka need Eesti ettevõtted, kes muudel aegadel on harjunud klassikalise kontoritöö korraldusega. Tööandjatel, kes oma süsteemid juba varasemalt kaugtööle sobivaks on kohandanud, on täna natuke lihtsam, samas kui neil, kes kaugtööd seni veel rakendanud ei ole, tuleb kiirelt kogu oma tööprotsess üle vaadata, et kaugtöö formaat võimalikult kiirelt ja efektiivselt tööle saaks.
Enamik väikeinvestoreid alustab oma investeerimistegevust eraisikuna. Mahtude kasvades tekib aga varem või hiljem küsimus, kumb on otstarbekam – kas jätkata eraisikuna palgast säästetava raha investeerimist või viia oma investeeringud üle ettevõtte alla. Ettevõtte kaudu investeerimine võib teatud juhtudel olla oluliselt kasulikum. Pikaajalises plaanis saab ettevõtte alt laenuportfelli kiiremini kasvatada ning teenitud kasumi osas on ettevõtjal vaba voli otsustada, kas maksta see endale välja, tasudes sellelt nõutud maksud, või investeerida see maksuvabalt edasi. Samal ajal on ka mitmeid olukordi, kus ettevõtte alt investeerimine end ära ei tasu. Seega peab alati hindama, millised on ühe või teise valiku plussid ja miinused.
Aastaaruande koostamisega on seotud hulk tehnilisi teemasid ja regulatsioone, mis määratlevad ära, kui mahukas peab aastaaruanne olema ja milliseid finantsnäitajaid see peab kajastama. Samas on aastaaruanne palju enamat kui lihtsalt numbriline kokkuvõte aastast – see annab infot ettevõtte kohta tervikuna ja on ka teistele osapooltele äriregistri kaudu avalikult kättesaadav. Seetõttu peaks iga ettevõtja koostöös raamatupidajaga hoolikalt läbi mõtlema, mida ja millise detailsusastmega aastaaruandes kajastada.