Kuidas teada saada, kui hea on ühe või teise ettevõtte finantsvõimekus? Üks lihtsamaid võimalusi selleks on võtta äriregistrist välja tema viimane aastaaruanne ning uurida, kuidas eelmine majandusaasta läks. On tavapärane, et enne suurema tarnija või koostööpartneriga lepingu sõlmimist süüvitakse ka tema finantsnäitajatesse, et teada saada, kas ja millistel tingimustel on mõistlik talle krediiti müüa. Samuti on hea tava hoida silma peal konkurentide aastaaruannetel, et aru saada, kuidas sinu valdkonnas ettevõtetel läheb ja kuhu paigutub sinu ettevõte konkurentidega võrreldes.
Paljud sektorid on koroonakriisi tõttu kaotanud ligi 100% oma käibest. Et ettevõtjad keerulise aja üle elaksid, on riik välja töötanud kriisimeetmed olukorra leevendamiseks. Tõenäoliselt ei jää need meetmed viimasteks, sest töötuse määr on juba tõusuteel. Ilmselt ähvardab nii mõndagi ettevõtet lähiajal ka pankrot, kuigi riik soovitab selle otsusega pigem viivitada ning oodata, mis tulevik pikas plaanis toob.
Kaugtöö tegemise ja kodus töötamisega kaasnevad töötajale lisakulud. Näiteks võib tal vaja minna kiiremat internetiühendust, korralikku töölauda, töötooli, arvutit, monitori vms. Täiskohaga kodus töötades kulub ka rohkem elektrit ja vett. Kas ja millises ulatuses tööandja neid kulusid hüvitama peaks, sõltub asjaoludest, eriti sellest, kas kodukontoris kaugtööna töötamise võimalus on vastutulek töötajale või on see kohustuslik. Samuti sõltub kulude hüvitamine sellest, kui pikast kaugtöötamise perioodist me räägime.