Kuidas käibemaks toimib? Selgitus ja näited

Käibemaks on tarbimismaks, mida ettevõtjad koguvad müügihinna osana ja tasuvad riigile. Maksu kannab üldjuhul lõpptarbija, kes ei saa seda oma ostudelt maha arvata. Ettevõtte jaoks tähendab käibemaksuarvestus aga müügilt arvestatud maksu ja ostudelt mahaarvatava maksu võrdlemist.

Kõige lihtsam on käibemaksu toimimist mõista ühe kauba teekonna abil. Enne näidet vaatame, kuidas maks hinnale lisatakse ja milline osa ostude käibemaksust maha arvata lubatakse.

Kuidas käibemaksu arvutada?

Eesti käibemaksu standardmäär on 24% alates 1. juulist 2025. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse ka 13%, 9% ja 0% määra ning osa tehinguid on maksuvabad. Selles artiklis kasutame tavapärast Eestis toimuvat 24% määraga maksustatavat müüki. Kehtivad määrad leiab Rahandusministeeriumi maksude ülevaatest.

Kui teenuse hind on 100 eurot ilma käibemaksuta, lisandub sellele 24 eurot käibemaksu ja klient tasub 124 eurot. Kui hind on juba koos käibemaksuga, tuleb maks sellest eraldada:

Seega sisaldab 124-eurone lõpphind 24 eurot käibemaksu. Lõpphinnast lihtsalt 24% lahutades õiget tulemust ei saa.

Müügikäibemaksust lahutatakse sisendkäibemaks

Müügikäibemaks on maks, mille arvestad enda maksustatavalt müügilt. Sisendkäibemaks on sinu ettevõtte ostudega seotud käibemaks. Müügikäibemaksust tohib maha arvata ainult selle osa sisendkäibemaksust, mille puhul seaduse tingimused on täidetud.

Näiteks müüb teenusettevõte ühes kuus teenuseid 1000 euro eest, millele lisandub 240 eurot käibemaksu. Samal kuul ostab ta nende teenuste osutamiseks tarvikuid 300 euro eest, millele lisandub 72 eurot käibemaksu. Kui kogu ostukäibemaksu võib maha arvata ja muid tehinguid pole, tasub ettevõte riigile 240 − 72 = 168 eurot.

Kui mahaarvatavat sisendkäibemaksu on rohkem kui müügilt arvestatud maksu, tekib enammakse. Seda saab kasutada teiste maksukohustuste katteks või taotleda tagastamist. See ei tähenda, et iga ostuarve käibemaks kohe eraldi pangakontole tagasi kantakse.

Kuidas jõuab tarbija makstud käibemaks riigile?

Vaatame väljamõeldud ja lihtsustatud kaubaahelat. Kõik kolm ettevõtet on käibemaksukohustuslased, kaup ostetakse edasimüügiks ning tabelis näidatud ostukäibemaksu saab täielikult maha arvata. Muud ostud ja kulud jätame näitest välja.

Tarbija maksab poes 100 + 24 = 124 eurot. Riigile laekub ettevõtjatelt kokku 12 + 6 + 6 = 24 eurot. Sama kauba hinnas ei kuhju igas etapis uus käibemaksukiht, sest järgmine müüja saab nõuetekohase ostu käibemaksu maha arvata.

Sellest tuleb ka nimetus lisandväärtuse maks. Hulgimüüja lisab selles näites kauba maksuta hinnale 25 eurot ning tasub riigile sellelt 6 eurot käibemaksu. See 25 eurot ei ole veel tingimata kasum: sellest tuleb katta ka muud kulud.

Millist ostukäibemaksu saab maha arvata?

Mahaarvamise õigus eeldab tegelikku ostu ning selle kasutamist mahaarvamisõigust andva ettevõtluse jaoks. Tavapärase Eesti ostu puhul on vaja nõuetele vastavat arvet. Ainult ettevõtte pangakaardiga maksmisest ei piisa. Tingimusi selgitavad MTA juhendid mahaarvamise õiguse ning arve ja muude tingimuste kohta.

Isikliku tarbimise või üldjuhul maksuvaba käibega seotud ostudelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Segakasutuse korral võib mahaarvamine olla osaline. Näiteks sõiduautode ning vastuvõtukulude puhul tuleb arvestada eripiirangutega.

0% määr ja maksuvaba käive ei ole sama asi. Nullmääraga maksustatava käibega seotud ostud võivad anda mahaarvamisõiguse; maksuvaba käibega seotud ostud üldjuhul mitte. Samuti ei anna välismaale müümine iseenesest õigust kõigi ostude käibemaksu tagasi küsida.

Millal peab ettevõte käibemaksukohustuslaseks registreeruma?

Eesti ettevõtjal tekib tavapärane registreerimiskohustus, kui kalendriaasta algusest arvestatav, seaduses määratletud Eestis tekkiv käive ületab 40 000 eurot. Seda ei saa võrdsustada kogu raamatupidamisliku müügituluga.

Alates 2025. aastast arvestatakse piirmäära hulka ka teatud maksuvabad kinnisvara-, kindlustus- ja finantstehingud, kuid mitte näiteks põhivara müüki ega nimetatud juhuslikke tehinguid. Üksnes maksuvaba käive registreerimiskohustust ei tekita. Täpse arvestuse ja erandid leiab MTA piirmäära juhendist.

Registreeruda saab ka vabatahtlikult. Otsuses loevad klientide mahaarvamisõigus, sinu ostud ja kokkulepitud hinnad. Kui tarbijale mõeldud lõpphinda tõsta ei saa, tuleb käibemaks senisest hinnast eraldada. Käibemaksukohustuslasest ärikliendi puhul, kes saab maksu täielikult maha arvata, on võrdluse aluseks enamasti maksuta hind.

Ka alla 40 000 euro käibega ettevõttel võib välisriigist teenuse ostmisel tekkida piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus. See registreering ei anna sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Neid olukordi käsitleb lähemalt artikkel käibemaksu 11 põhitõest ja erandist.

Maksutähtpäev ei oota alati kliendi makset

Tavapärases arvestuses tekib käive üldjuhul siis, kui kaup lähetatakse või tehakse ostjale kättesaadavaks, teenus osutatakse või saadakse ettemaks – olenevalt sellest, mis toimub esimesena. Arve kuupäev üksi seda ei määra. Kassapõhise arvestuse erikorral ja mõnel tehinguliigil on teised reeglid. Vaata MTA selgitust käibe tekkimise aja kohta.

Käibedeklaratsioon ehk KMD esitatakse tavapäraselt eelmise kuu kohta järgmise kuu 20. kuupäevaks ning samaks tähtajaks tuleb maks tasuda. Seega võib kliendile antud pikk maksetähtaeg tähendada, et pead käibemaksu rahastama enne müügiarve laekumist. Käibemaksuga pangalaekumine pole tervikuna ettevõtte müügitulu ega vabalt kasutatav raha. Loe ka kasumi ja raha erinevusest.

Ettevõtjana tasub iga müügi juures teada kolme asja: kus käive tekib, milline maksukäsitlus sellele rakendub ja millal maks deklareeritakse. Ostude puhul kontrolli eraldi mahaarvamise õigust. Arveandmete esitamise arengutest räägib artikkel andmepõhisest KMD-st ja ViDA-st. Kui soovid oma ettevõtte tehingud läbi arutada, võta ühendust.

Artikkel uuendatud 2. novembril 2026.