5 soovitust kriisiga toimetulekuks

Maailmamajanduses oli kriisi juba ammu oodata. Nii suuri käibe kukkumisi siiski enamik ennustada ei osanud. Mõnedel ettevõtjatel kadus teenistus päevapealt, teistel on suur teadmatus – kui pikaks ajaks tellimusi veel jagub. Täpsemaid plaane teevad paljud hetkel päev korraga. Siiski on ettevõtjana vajalik läbi mängida ka pikemaid stsenaariume ning olla valmis kiireks ümberprofileerumiseks, et rasketel aegadel toime tulla ja kriisi lõpuni elus püsida.

1. Mängi läbi erinevad stsenaariumid

Arvestades tegevusala, olemasolevaid ressursse ja kohustusi, analüüsi, kuidas võimalikud tulevikustsenaariumid sind ja sinu ettevõtet mõjutada võivad.

Kasulik on läbi mängida neli erinevat stsenaariumi, lähtuvalt näiteks nõudluse muutusest (ja vastavalt sinu müügikäibe muutusest) ning kriisi kestusest. Soovituslik on panna need stsenaariumid kirja ja läbi mõelda ka tegevuskava, mida ühel või teisel juhul teha. Selle taustal pead lisaks arvesse võtma seda, kui suur on sinu ettevõtte käibevahendite reserv ehk kui pikaks ajaks jätkub raha, samuti seda, mitu töötajat sul on ja kui suured on su laenukohustused.

Ettevõtja kaks peamist ülesannet on hoida oma ettevõtet elus ja samas jätkata töötajatele palga maksmist, et majanduse toimimist säilitada. Eesmärk on leida nende kahe eesmärgi vahel tasakaal, vajadusel töö ümber korraldada ja osadest töötajatest loobuda, et ettevõte rasketest aegadest läbi vedada.

2. Kohandu olukorraga ja mängi oma ärimudel ümber

Täna võime juba näha ettevõtjaid, kes on kiirelt oma ärimudeli ümber profileerinud. Klassikalised saalikoolitajad on ümber kolinud internetti, väikesed toidupoed on käivitanud kojukandeteenuse jne. Hetkel toimivad kõige paremini ärimudelid, mis võimaldavad inimestel tooteid-teenuseid tarbida kodust väljumata.

Mõned näited:

• live koolitus -> webinar
• pood -> e-pood
• majutuskorter -> privaatkontor või karantiinipesa
• spordisaal -> sporditarvete rentimine ja videoõpetused
• restoran/söökla -> kaasamüük, kojuviimine

Loomulikult sõltub ärimudeli kohandamine paljuski tegevusalast. Samas võib kriisis näha ka uusi võimalusi, mis võivad tulla kasuks ka siis, kui ükskord kriis läbi saab.

3. Vaata üle kulude pool

Kulusid tuleks vaadelda kahes jaos – otsekulud, mis on otseselt vajalikud tootmiseks või teenuse osutamiseks ning üldkulud, mis on üldisemad ja valikulisemat laadi.

Otsekulude puhul saab üle vaadata, kas materjale on võimalik osta odavamalt või kas töötajate palgalhoidmise asemel saaks töid sisse osta mõnelt teenusepakkujalt. Samas tuleks silma peal hoida hinna-kvaliteedi suhtel, et see väga paigast ei läheks. Eelkõige tuleks läbirääkimisi pidada hankijate ja tarnijatega, vaatamaks, kas kuskil on võimalikke kokkuhoiukohti.

Püsikulude juures on rohkem valikuid. Karantiini ajal, kui töötajad on saadetud kaugtöö režiimile, võid ajutiselt loobuda kontoripinnast või protsesse digiteerida, nii et töö saab tehtud vähema tööaja ja paberikuluga. Kõik mitte-põhitegevusega seotud tööd tuleks kohe kindlasti sisse osta väliselt teenusepakkujalt. Säästurežiimil võiks püsikuludest alles jääda vaid hädavajalik. Samas ei tohiks liiga kergekäeliselt loobuda turunduskuludest. Muidu ei ole sul varsti ka enam kliente.

4. Kindlusta oma tagalat

Kindlasti peab kriisi ajal rohkem kui kunagi varem rõhku pöörama krediidipoliitikale. Iga partneri osas tuleks läbi viia taustakontroll näiteks www.creditinfo.ee põhjal ning tutvuda varasemate majandusaasta aruannetega.

Tähtis on iga kliendi ja koostööpartneriga sõlmida kirjalik leping, kus on kirjas maksetingimused ja maksimaalne krediidisumma (viimane eeskätt kaupade müügil).

Kui arve jääb siiski laekumata, siis tegele sellega kohe. Selleks võiks sul olla juba valmis kirjutatud automaatsed meeldetuletuskirjad. Kui tegemist on hea kliendiga, siis paku maksegraafikut. Ähvardamiseks saab kasutada ka inkassot, kuigi reaalset jõudu sellel ei ole. Kui arve mittelaekumisest on möödas 45 päeva, siis saad ettevõtte lisada maksehäireregistrisse ja seda ettevõtted üldiselt kardavad. NB! Maksehäireregistrisse ettevõtte ülesandmiseks peab sul olema sõlmitud kirjalik leping.

5. Vajadusel lülita ettevõte pausile või lõpeta tegevus

Ettevõtja esmane ülesanne kriisi ajal on hoida oma ettevõte elus. Seda siiski vaid nii kaua, kuni see on mõistlik. Kui on selge, et ettevõtte tegevus ei ole tänases majanduslikus situatsioonis jätkusuutlik, siis on ka täiesti OK panna oma ettevõtte tegevus mõneks ajaks pausile.

Kui sul on piisav kate kohustuste täitmiseks, siis maksa arved ära ja mine ise näiteks kaupa laiali vedama. Ka see on täiesti aktsepteeritud, kui tunned et ei suuda ettevõtlust enam ülal pidada. Sellisel juhul ei pea sa juriidilist keha otsekohe likvideerima ja võid ettevõtlusse tagasi suunduda siis, kui ajad on paremad.

Kui seis on juba selline, et varasid enam kohustuste täitmiseks ei jätku, siis pead teadma, et õigeaegse pankrotiavalduse esitamine on juhatuse kohustus.

Kui seis on tõepoolest nii kehv, siis võid proovida esmalt võlausaldajatega kokkuleppele saada, et maksad ära kohustustest poole ning nemad kustutavad võla. Teine variant on pankrot, kuid siis ei pruugi raha kõigile jätkuda.

Kindlasti tasub ettevõtjana praegu ära kasutada kõik võimalused, mida riik ellujäämiseks pakub. Kui headel aegadel raha nii palju jälgima ei pea, siis täna on rahavoogudel silma peal hoidmine tähtsam kui eales varem. Ettevõtjana tuleb arenguid jälgida pidevalt ja mõelda mitu sammu ette. Ükskord saab see kriis läbi. Sinnamaale tuleb aga kuidagi vee peal püsida, olukorraga kohaneda ja lahendusi otsida.