5+5 peamist viga krüptovarade arvestamisel

Krüptovarad on suhteliselt uus nähtus, raamatupidamisarvestuse reeglid ei ole seadustesse jõudnud ja praktikagi ei ole veel päris paigas.

Toon siinkohal välja viis raamatupidajate viga ja viis ettevõtjate viga, mida krüptovarade arvestamisel tehakse.

Raamatupidajate levinumad vead

1. Ei ole üldse kursis, mis need krüptovarad on.
   See on isegi raamatupidaja kutsestandardis kirjas, et raamatupidaja peab mõistma äriprotsesse, mille raamatupidamist ta teeb. Kui sa aktsepteerid selle töö, siis sa lihtsalt pead aru saama krüptomaailma peamistest toimimispõhimõtetest, tehinguliikidest ja riskidest.
2. Pealiskaudne lähenemine.
   Kanti raha LHV-st Krakenisse, raamatupidaja kajastab selle kui „Krakeni“-nimelise investeeringu ostu. Bilanssi jääb Krakenisse kantud raha suurune finantsinvesteering ja edasine jääb kõik kajastamata. Olen näinud seda nii krüptovarade juures kui ka varasemal ajal ühisrahastuste portaalide kajastamisel.
3. Suvalisel bilansireal kajastamine, ilma kaalumata ja põhjendamata.
   Hetkel (Eestis ja RTJ reeglite järgi) siiski kõige mõistlikum valik on reeglina varude rida, koos vastava selgitusega arvestuspõhimõtetes.
4. Krüptovarad jäetakse ümber hindamata (väikeettevõtja aruandes, mikrol ei peagi).
   Turuhind on täiesti olemas ja kättesaadav, tuleb ümber hinnata, muidu on bilanss väga vale. Krüptovarade hind on väga kõikuv.
5. Tehakse sadade viisi ükshaaval kandeid, kuigi see ei anna konkreetsel juhul mingit lisaväärtust. Reeglina mõttetu aja- ja rahakulu.

Ettevõtjate levinumad vead

1. Teed kandeid oma era- ja ärikontode vahel. Palun, hoia need kaks maailma väga rangelt eraldi, ehita lausa sein vahele. Liiga suur risk, et maksuamet osa tehinguid eraisiku omaks kuulutab ja neid rängalt maksustama hakkab.
2. Unustad ära mõne oma walleti või keskkonna, kus midagi katsetatud on.
   Ma saan täiesti aru, et põnev on proovida, aga kui meeles ei suuda hoida, pea kasvõi päevikut. Raamatupidaja peab kõik walletite-keskkondade-pankade vahelised kanded üle kontrollima. Mida rohkem ma pean sinult lisaküsimusi küsima, seda suurema arve sa lõpuks ka paraku saad.
3. Kasutad suurt arvu erinevaid keskkondi, kuigi mahud ei ole suured.
   Raamatupidaja nii andmetöötluse kui raamatupidamiskannete töö maht on suhteliselt sarnane, oled sa Krakenis teinud 10, 100 või 1000 kannet. Küll aga on teatud hulk tööd seotud iga keskkonnaga/walletiga, sõltumata kannete arvust. Vastavalt on sinu arve suurus sõltuvuses eeskätt keskkondade arvuga.
4. Teed krüptokeskkonna kaardiga oste või maksad ostuarveid, kuigi oleks ka teisiti saanud.
   Ostudokumente ka ei arhiveerinud, kuna see pole ju tavaelu. Kahjuks need kulud on nüüd maksustatavad tulumaksuga.
5. Satud oma toimetamistega „tsivilisatsiooni äärealadele“.
   Osadest keskkondadest on väga keeruline raamatupidamise jaoks vajalikke andmeid kätte saada, nõuab tohutult käsitööd või on lausa võimatu.