Krüptoraha on kujunemas arvestatavaks alternatiiviks valitsuste ja keskpankade kontrollitavale traditsioonilisele rahale. Kui oled sellesse valdkonda sisenemas, siis pead endale esmalt selgeks tegema olulisemad põhimõisted ja terminid, mis krüptomaailmas käibel on. Vastata tuleb ka mitmetele küsimustele raamatupidaja poolt, et krüptovarad raamatupidamises alati õigesti kajastatud saaks.
Investeeringuks soetatud kinnisvara kajastamisel raamatupidamises on kaks võimalust – kajastada seda õiglases väärtuses või soetusmaksumuses. Sõltuvalt majanduse seisust ja kinnisvaraobjekti asukohast võib kinnisvarainvesteeringu kajastamiseks sobiv meetod olla erinev. Vahetevahel võib ette tulla ka olukordi, kus varasemalt rakendatud meetodit on otstarbekas vahetada. Sealjuures on tähtis teada, et eelmiste perioodide andmeid ümber ei hinnata.
Finantsvarade kajastamine raamatupidamises sõltub sellest, millise varaga on tegemist. Üldjuhul võetakse finantsvarad arvele soetusmaksumuses. Sealt edasi on kolm võimalust: kajastada varasid korrigeeritud soetusmaksumuses, rakendada õiglast väärtust või jääda soetusmaksumuse juurde, millest on maha arvatud allahindlused.
Majanduskriis nõuab kulude kärpimist ja üleliigsest loobumist. Selleks, et ettevõte jääks ellu, tuleb tõsta produktiivsust ehk sama arvu töötajatega teha ära rohkem tööd. See ei tähenda aga sugugi tagumikutundide suurendamist, vaid hoopis töö targemaks muutmist, automatiseerimist ja töövõtete kaasajastamist. Samuti tuleb üle vaadata töötajate portfell, kas kõik töötajad on ikka piisavalt rakendatud.
Start-up`ide finantsjuhtimise kõige kriitilisem osa on oskuslik rahavoogude juhtimine. Tähtis on jälgida, et raha ei saaks otsa ennem, kui järgmiseks vooruks on rahastus koos. Maksuseaduste mõttes on start-up`id täiesti tavalised ettevõtted, siin neile erisusi ei tehta. Ka raamatupidamist vajavad idufirmad täpselt samuti nagu teised äriettevõtted.
Kuidas teada saada, kui hea on ühe või teise ettevõtte finantsvõimekus? Üks lihtsamaid võimalusi selleks on võtta äriregistrist välja tema viimane aastaaruanne ning uurida, kuidas eelmine majandusaasta läks. On tavapärane, et enne suurema tarnija või koostööpartneriga lepingu sõlmimist süüvitakse ka tema finantsnäitajatesse, et teada saada, kas ja millistel tingimustel on mõistlik talle krediiti müüa. Samuti […]
Paljud sektorid on koroonakriisi tõttu kaotanud ligi 100% oma käibest. Et ettevõtjad keerulise aja üle elaksid, on riik välja töötanud kriisimeetmed olukorra leevendamiseks. Tõenäoliselt ei jää need meetmed viimasteks, sest töötuse määr on juba tõusuteel. Ilmselt ähvardab nii mõndagi ettevõtet lähiajal ka pankrot, kuigi riik soovitab selle otsusega pigem viivitada ning oodata, mis tulevik pikas […]
Kaugtöö tegemise ja kodus töötamisega kaasnevad töötajale lisakulud. Näiteks võib tal vaja minna kiiremat internetiühendust, korralikku töölauda, töötooli, arvutit, monitori vms. Täiskohaga kodus töötades kulub ka rohkem elektrit ja vett. Kas ja millises ulatuses tööandja neid kulusid hüvitama peaks, sõltub asjaoludest, eriti sellest, kas kodukontoris kaugtööna töötamise võimalus on vastutulek töötajale või on see kohustuslik. […]
Sellest nädalast saavad ettevõtjad taotleda töötukassalt töötasu hüvitist. Toetust ei jagata aga mitte kõigile. Töötasu hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kolmest seatud tingimusest vähemalt kahele. Nendeks on 30% käibelangus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, olukord, kus töötajatele pole võimalik kokkulepitud mahus tööd anda või fakt, et vähemalt 30% töötajatel on töötasu vähendatud vähemalt 30% või […]
Maailmamajanduses oli kriisi juba ammu oodata. Nii suuri käibe kukkumisi siiski enamik ennustada ei osanud. Mõnedel ettevõtjatel kadus teenistus päevapealt, teistel on suur teadmatus – kui pikaks ajaks tellimusi veel jagub. Täpsemaid plaane teevad paljud hetkel päev korraga. Siiski on ettevõtjana vajalik läbi mängida ka pikemaid stsenaariume ning olla valmis kiireks ümberprofileerumiseks, et rasketel aegadel […]