E-kaubanduse osakaal kasvab pidevalt – ennustatakse, et aastaks 2040 tehakse juba 95% ostudest üle veebi. Statistikaameti andmetel on Eestis viimase 12 kuu jooksul ostnud või tellinud tooteid ja teenuseid internetist 75% internetikasutajatest (eelmisel aastal oli see number 68%). Seega võib öelda, et toodete ja teenuste müük läbi mõne e-kaubanduse mudeli muutub ettevõtte edukuse seisukohast järjest olulisemaks.
Mida teha nõuetega, mis on aruandeperioodi lõpus bilansis üleval? Näiteks ostjate tasumata arved, mille põhjuseks on ostja maksejõuetus, ajutine finantsraskus või halvemal juhul pankrot? Kui esialgu võetakse nõuded arvele nende soetusmaksumuses, siis iga aruandeperioodi lõpus tuleb vaadata üle, milline on nõuete laekumise tõenäosus ja kas nõuete väärtus on langenud. Kui selgub, et nõuete väärtus on alanenud, siis tuleb nõuded alla hinnata.
Kinnisvara maksustamine käibemaksuga on üks keerulisemaid käibemaksuga seotud teemasid. Tuleb teada reegleid, millal on käibemaksu lisamine kohustuslik, millal valikuline ja millal käibemaksu mitte mingil juhul lisada ei tohi. Mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtet kinnisvara käibemaksuga maksustamise teema ei puuduta, sest sõltumata tehingu suurusest tal käibemaksukohustust ei teki. Kõigil teistel on aga vaja teada, millised tehingud on käibemaksuga maksustatavad ja millised mitte.