kriisimeetmed

Paljud sektorid on koroonakriisi tõttu kaotanud ligi 100% oma käibest. Et ettevõtjad keerulise aja üle elaksid, on riik välja töötanud kriisimeetmed olukorra leevendamiseks. Tõenäoliselt ei jää need meetmed viimasteks, sest töötuse määr on juba tõusuteel. Ilmselt ähvardab nii mõndagi ettevõtet lähiajal ka pankrot, kuigi riik soovitab selle otsusega pigem viivitada ning oodata, mis tulevik pikas plaanis toob.

Töötukassa töötasu hüvitis

Töötukassa töötasu hüvitis on mõeldud tööandjatele palga maksmise kohustuse leevendamiseks. Hüvitist saab taotleda 2 kuu kohta perioodi eest märts – mai 2020 ning hüvitise saamiseks peab ettevõtjal olema ette näidata vähemalt kaks kriteeriumi kolmest:

1) müügitulu 30% väiksem kui eelmise aasta samal kuul

2) ei ole samas mahus tööd anda vähemalt 30% töötajatele

3) vähemalt 30% töötajatel on töötasu vähendatud vähemalt 30% (või alampalgani).

Kui ettevõte kvalifitseerub, siis makstakse tööandja avalduse alusel hüvitis otse töötajatele kuni 5 tööpäeva jooksul. Töötukassa maksab hüvitist kuni 70% keskmisest tasust. Ettevõtjal endal tuleb tasuda töötajale vähemalt 150 eurot bruto.

Vaata lisaks: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis

Kredexi kriisimeetmed

Kredexi käendus- ja laenumeetmed on mõeldud selleks, et ettevõtjad kriisist võimalikult kiiresti ja väheste kaotustega väljuksid.

Hetkel pakutakse 3 meedet:

  1. Erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks
  2. Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks
  3. Erakorraline laen likviidsusprobleemide lahendamiseks või investeerimiseks

Kriisimeetmest osasaamiseks tuleb ettevõtjal läbi mõelda plaan, kuidas ettevõte raskustest välja tuua. Seejärel tuleb pöörduda oma kodupanka, kust saab paluda uut laenu või olemasoleva laenu tagasimaksegraafiku muutmist. Kui pank näeb selleks vajadust, siis kaasab ta kriisimeetmete rakendamiseks protsessi Kredexi. Ettevõtjal endal ei ole vaja eraldi Kredexi poole pöörduda, meetmete rakendamine toimub koostöös pangaga. Vaata lisaks: https://kredex.ee/et/koroona

EASi kriisimeetmed mikro- ja väikeettevõtetele ning turismisektorile

Väikeettevõtjad (sh mikrod ja FIE-d) ning turismiettevõtjad saavad kriisimõjude leevendamiseks taotleda toetust EAS-ilt.

Väikeettevõtjale mõeldud tagastamatu abi suuruseks on 3000 või 5000 eurot, sõltuvalt sellest, kui suur oli viimase majandusaasta käive:

  • toetus 3000 eurot – äriühingule või FIE-le, kelle käive oli 2019. aastal vähemalt 20 000 eurot ja alla 40 000 euro (kui ettevõte on tegutsenud vähem kui 1 aasta, siis vaadatakse tegutsemisaja käivet).
  • toetus 5000 eurot – äriühingule, kelle 2019. aasta käive oli suurem või võrdne 40 000 euroga ja maksimaalselt 100 000 eurot ning kelle 2020. aasta märtsi või aprilli käive võrreldes eelmise aasta sama kuu käibega on kukkunud vähemalt 30%. Kui ettevõtja on tegutsenud vähem kui 1 aasta, siis peab 2020. märtsi või aprillikuu käive olema kukkunud võrreldes tegutsemisaja keskmise kalendrikuu käibega vähemalt 30%.

Taotlusi saab esitada kuni 2020. aasta detsembri keskpaigani või kuni eelarve täitumiseni. Kogueelarvest on eraldi summad broneeritud lukus olnud saartele (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu, Manija) ja Ida-Virumaa ettevõtjatele. Äriühingul peab olema ette näidata vähemalt 1 täistööajale taandatud töötaja ning ettevõte peab tõendama COVID-19 mõjusid ettevõtte majandustegevusele.

Turismisektori toetusmeetmed on suunatud raskustesse sattunud turismisektorile kriisi võimalikult kiireks ületamiseks. Toetus on mõeldud ettevõtjatele, kelle tegevus on rahvusvahelise reisimise peatumise tõttu seiskunud või saanud oluliselt kannatada (majutus, toitlustus, reisikorraldus, turism ja turismiatraktsioonid). Toetuse suurus ühe ettevõtte kohta on 2000 – 60 000 eurot, sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja riigile tasutud tööjõumaksudest.

Vaata lisaks: https://www.eas.ee/covid-19-toetused

Haiguspäevade hüvitamine alates esimesest päevast

Riigieelarve seaduse seletuskirjas on kirjas, et perioodil märts – mai 2020 hüvitab haigekassa töövõimetuslehe kulud alates esimesest päevast. Haigekassa katab hüvitise 1.-3. päevani ja hüvitis jätkub 9. päevast. 4.-8. haiguspäeva eest tasub hüvitist jätkuvalt tööandja. Väljamaksed tehakse tõenäoliselt maikuus, ka eelmiste kuude haiguslehtede eest.

Vaata lisaks: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised

Maksuvõla ajatamine ja võlapäringute ajutine sulgemine

Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatas maksuamet maksuvõlalt intressi arvestamise 1. märtsist kuni 1. maini. Intressivabastus ei tähenda siiski maksuvõlast vabastust – maksud tuleb jätkuvalt õigeaegselt deklareerida ning võimalusel ka tasuda. Lisaks sulges maksuamet avaliku võlapäringu. Samuti ei avalikusta maksuamet sel perioodil tasutud maksude, käibe ja töötajate arvu analüütikat. Vaata lisaks: https://www.emta.ee/et/uudised/eriolukorras-peatatakse-maksuvolgade-intressi-arvestamine

Sotsiaalmaksu miinimumi nõue ei kehti märts – mai tehtud väljamaksete eest

Eriolukorrast tulenevalt vabastatakse tööandja kohustusest tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt kui miinimumiga nõutud, sh palgata puhkuse ajal ja osakoormusega töötamisel. Vabastus kehtib tähtajaliselt ning minimaalset sotsiaalmaksukohustust ei pea täitma märtsis, aprillis ja mais 2020. aastal makstud töötasudelt ehk nende kuude eest esitatud TSD-del. Nimetatud kuude eest tuleb sotsiaalmaksu deklareerida ja maksta töötajale tegelikult tehtud väljamaksest lähtuvalt. Eriolukorras tasutud sotsiaalmaksu suurus ei mõjuta inimese ravikindlustust.

Sotsiaalmaksu miinimumi ei pea maksma nii töötajatelt, juhatuse liikmetelt kui ka võlaõiguslikelt lepingutelt.

Vaata lisaks: https://www.emta.ee/et/eriolukord#sotsiaalmaks

FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed jäävad riigi kanda

Et aidata FIE-sid, on riik otsustanud katta FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, siis saab ta seda raha kasutada ükskõik millise teise maksukohustuse katmiseks või taotleda selle pangakontole kandmist. Riigipoolne kanne tekib ettemaksukontole pärast seda, kui riik on selleks raha eraldanud. Täpsem info tulekul. Vaata lisaks: https://www.emta.ee/et/eriolukord#fie

Neile kriisimeetmele lisaks on riik ette näinud ka maaettevõtjate toetamise ja aktsiisilangetused, mis puudutavad küll vähesemaid. Riigipoolne tugi ettevõtjatele koroonakriisi ajal on hädavajalik. Veelgi tähtsam on aga ettevõtjate enda uuenduslik meel ja oskus kriisis ellu jääda, et sellest tugevamana väljuda.

Loe veel samal teemal: 5 soovitust kriisiga toimetulekuks

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

ten + sixteen =