Osakapitali võib sisse maksta (või suurendada) nii rahas kui ka muu varaga (mitterahaline sissemakse). Kui rahaga tehtav sissemakse on ettevõtjatele loogiliselt arusaadavam, siis mitterahaline sissemakse tekitab hulga küsimusi. Uurime seda veidi erinevatest vaatevinklitest.
Ettevõte võib kokku puutuda erinevate tululiikidega, kuid kõike ei saa liigitada müügitulu alla.
Selles artiklis räägimegi erinevatest tululiikidest, millega ettevõtted kokku puutuvad.
Millal tuleb bilansis olevaid varasid alla hinnata? Kuidas see käib? Uurimegi seda järgnevalt.
Järgnevad reeglid on toodud RTJ 5 ning kehtivad materiaalsele ja immateriaalsele põhivarale, samuti korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavatele kinnisvarainvesteeringutele.
Töötukassa jätkab ka sel kevadel palgakulude hüvitamist nendele ettevõtetele, kelle käive on oluliselt langenud ja kellel ei ole oma töötajatele piisaval tööd pakkuda. Töötukassa pikk ja täpne jutt asub siin.
Eesmärgiks on vältida koondamisi ja aidata ettevõttel keerulisest ajast üle saada.
Palgakulusid hüvitatakse ainult töölepinguga töötajate osas, kelle eest on makstud töötuskindlustust (jäävad välja VÕS-lepingud ja juhatuse liikmed).
VÕS lepingu võib kokkuleppel töötajaga ümber vormistada, aga seda tuleb teha alates tegelikust töösuhte algusest, sh tuleb muuta töötamise registri kanne.
Erinevalt esialgsest plaanist on hüvitis siiski mõeldud kõigi tegevusalade ettevõtetele, kes vastavad tingimustele.
Kui soovid oma ettevõtte kasumit kasvatada, siis pead mõistma põhjalikult oma tulusid- kulusid ja kasumlikkust. Räägimegi siin, kuidas seda teha.
Kui ettevõttel on erinevaid tooteid/teenuseid, tasuks hakata kasutama kuluarvestust. Tulusid ja kulusid võiks sobivalt liigitada ja arvestada välja oma toodete/teenuste kasumlikkus, vajadusel ka klientide kasumlikkus. Kui see on tehtud, on sul võimalus ka enda ettevõtte kasumit mõistlike valikute kaudu tõsta. Kahjumlikel toodetel/teenustel/klientidel tuleks kulusid kärpida, hinda tõsta või hoopiski nendest loobuda. Kui andmeid ei ole, siis pole võimalik ka pädevaid otsuseid teha. See on üks oluline koht, kus raamatupidaja saab sulle abiks olla, ta saab sulle anda tõsiselt kasulikku lisainfot.
Alates 01.07.2021 muutuvad e-kaubandust puudutavad käibemaksureeglid. Tegemist on viimaste aastate suurima käibemaksuloogika muutusega Euroopa Liidus. Peamiselt mõjutavad muudatused kaubamüüki EL eraisikutele nii saadetuna ühest EL riigist teise kui ka otse saatmisel välismaalt EL-i ostjale (dropshipping) ning kaubamüüki EL platvormidel (Amazon jm).
EMTA põhjalikku selgitust saad lugeda siit.
Siin postituses räägime, mida peab alustav ettevõtja raamatupidamisest teadma, mida riik temalt nõuab ja kuidas kasvavad vajalikud finantsteemad koos ettevõttega.
Raamatupidaja ülesanded on ajas muutunud, sõltuvalt tehnoloogia arengust ja turu vajadustest. Siin artiklis räägimegi, milline oli raamatupidamine lähiminevikus, mis on hetkel muutumas ja mida on toomas lähitulevik.
Raamatupidaja oskab mõistagi teha raamatupidamist ja valdab hästi maksuteemasid. Aga lisaks oskab ta tihti ka laiemalt nõu anda – tuvastada finantsprobleeme, parendada rahavooge, arvestada toodete/teenuste kasumlikkust, tõlkida finantsnumbrid arusaadavaks, paika seada tegevusmõõdikute süsteemi ning võrrelda soovitud tulemusi tegelikkusega.
On olemas kaks erinevat raamatupidamise meetodit – kassapõhine ja tekkepõhine. Siin artiklis räägime, mida need endas sisaldavad ja millal tohib ning saab kasutada kassapõhist raamatupidamist, millal aga tekkepõhist meetodit.