Finantsvarade kajastamine raamatupidamises sõltub sellest, millise varaga on tegemist. Üldjuhul võetakse finantsvarad arvele soetusmaksumuses. Sealt edasi on kolm võimalust: kajastada varasid korrigeeritud soetusmaksumuses, rakendada õiglast väärtust või jääda soetusmaksumuse juurde, millest on maha arvatud allahindlused.
Start-up`ide finantsjuhtimise kõige kriitilisem osa on oskuslik rahavoogude juhtimine. Tähtis on jälgida, et raha ei saaks otsa ennem, kui järgmiseks vooruks on rahastus koos. Maksuseaduste mõttes on start-up`id täiesti tavalised ettevõtted, siin neile erisusi ei tehta. Ka raamatupidamist vajavad idufirmad täpselt samuti nagu teised äriettevõtted.
Kuidas teada saada, kui hea on ühe või teise ettevõtte finantsvõimekus? Üks lihtsamaid võimalusi selleks on võtta äriregistrist välja tema viimane aastaaruanne ning uurida, kuidas eelmine majandusaasta läks. On tavapärane, et enne suurema tarnija või koostööpartneriga lepingu sõlmimist süüvitakse ka tema finantsnäitajatesse, et teada saada, kas ja millistel tingimustel on mõistlik talle krediiti müüa. Samuti on hea tava hoida silma peal konkurentide aastaaruannetel, et aru saada, kuidas sinu valdkonnas ettevõtetel läheb ja kuhu paigutub sinu ettevõte konkurentidega võrreldes.
Paljud sektorid on koroonakriisi tõttu kaotanud ligi 100% oma käibest. Et ettevõtjad keerulise aja üle elaksid, on riik välja töötanud kriisimeetmed olukorra leevendamiseks. Tõenäoliselt ei jää need meetmed viimasteks, sest töötuse määr on juba tõusuteel. Ilmselt ähvardab nii mõndagi ettevõtet lähiajal ka pankrot, kuigi riik soovitab selle otsusega pigem viivitada ning oodata, mis tulevik pikas plaanis toob.
Kaugtöö tegemise ja kodus töötamisega kaasnevad töötajale lisakulud. Näiteks võib tal vaja minna kiiremat internetiühendust, korralikku töölauda, töötooli, arvutit, monitori vms. Täiskohaga kodus töötades kulub ka rohkem elektrit ja vett. Kas ja millises ulatuses tööandja neid kulusid hüvitama peaks, sõltub asjaoludest, eriti sellest, kas kodukontoris kaugtööna töötamise võimalus on vastutulek töötajale või on see kohustuslik. Samuti sõltub kulude hüvitamine sellest, kui pikast kaugtöötamise perioodist me räägime.
Sellest nädalast saavad ettevõtjad taotleda töötukassalt töötasu hüvitist. Toetust ei jagata aga mitte kõigile. Töötasu hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kolmest seatud tingimusest vähemalt kahele. Nendeks on 30% käibelangus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, olukord, kus töötajatele pole võimalik kokkulepitud mahus tööd anda või fakt, et vähemalt 30% töötajatel on töötasu vähendatud vähemalt 30% või alampalgani. Seejuures makstakse hüvitist ainult töölepinguga tööd tegevatele töötajatele. Võlaõiguslikud töövõtjad ja FIE-d hüvitist praegu riigilt ei saa. On antud lootust, et ka see tuleb.
Enamik väikeinvestoreid alustab oma investeerimistegevust eraisikuna. Mahtude kasvades tekib aga varem või hiljem küsimus, kumb on otstarbekam – kas jätkata eraisikuna palgast säästetava raha investeerimist või viia oma investeeringud üle ettevõtte alla. Ettevõtte kaudu investeerimine võib teatud juhtudel olla oluliselt kasulikum. Pikaajalises plaanis saab ettevõtte alt laenuportfelli kiiremini kasvatada ning teenitud kasumi osas on ettevõtjal vaba voli otsustada, kas maksta see endale välja, tasudes sellelt nõutud maksud, või investeerida see maksuvabalt edasi. Samal ajal on ka mitmeid olukordi, kus ettevõtte alt investeerimine end ära ei tasu. Seega peab alati hindama, millised on ühe või teise valiku plussid ja miinused.
Aastaaruande koostamisega on seotud hulk tehnilisi teemasid ja regulatsioone, mis määratlevad ära, kui mahukas peab aastaaruanne olema ja milliseid finantsnäitajaid see peab kajastama. Samas on aastaaruanne palju enamat kui lihtsalt numbriline kokkuvõte aastast – see annab infot ettevõtte kohta tervikuna ja on ka teistele osapooltele äriregistri kaudu avalikult kättesaadav. Seetõttu peaks iga ettevõtja koostöös raamatupidajaga hoolikalt läbi mõtlema, mida ja millise detailsusastmega aastaaruandes kajastada.
Immateriaalne vara on füüsilise vormita põhivara, milleks võib olla firmaväärtus, mõni ostetud programm, arendusväljaminek või ettevõtte enda poolt loodud immateriaalne vara. Viimane puudutab eelkõige idufirmasid ja tehnoloogiaettevõtteid, kes arvutiprogramme ja nutirakendusi välja töötavad. Otsus, kas ja milliseid immateriaalse varaga seotud kulusid kapitaliseerida, mõjutab otseselt ettevõtte bilanssi, mistõttu tasuks see teema juba varakult läbi mõelda, eriti siis, kui on tulevikus plaanis investoreid kaasata.
Tänapäeval, kus kõikvõimalikku andmesisestust saab järjest rohkem automatiseerida, muutub raamatupidaja valikul üha määravamaks, kui hästi ta suudab numbreid tõlgendada. Kui ettevõtlust alustades vajatakse eelkõige personaalset nõuandjat ja kindlust, et raamatupidamine oleks korras, siis ettevõtte kasvades lisandub järk-järgult ka juhtimisaruandlus ja prognoosimine, mis omakorda võib kaasa tuua selle, et pead ühel hetkel oma pikaaegsest raamatupidamispartnerist lahti ütlema ning leidma uue ja sobivama.